Maailmataju

valgusolendite valgused olid väga eredad. Mõned aga lausa sätendasid. See paistis välja umbes nii
nagu vaataks otse Päikesesse, kuid läbi vee massi – vaataks nagu selge vee alt otse Päikesesse.
Sätendav valgus oli üliere. See oli silmipimestav, kuid ei kahjustanud üldse silmi. Valgus sätendas
nagu Päikese valgus lainetava mere vee pinnal.
Mõne aja möödudes tajub inimene ühe väga erilise valgusolendi lähedalolu. Vastavalt inimese
religioossest või ateistlikust kultuuri taustast, võib ta näha selles pühas valgusolendis Jumalat,
Kristust, Buddhat või mõnda teist püha isikut. Sellist ülimat valgusolendit näevad usklikud, ateistid
ja ka agnostikud. Temast kiirgab ülimat armastust ja ülimat mõistmist. Selle valgusolendi valgus on
erakordselt ere. See on ülimalt silmipimestav. Valguse intensiivsus sarnaneb sellega, kui vaadata
palja silmaga suvel keskpäeval selge ilmaga otse Päikesesse – maa pealt vaadatuna. Vahe on ainult
selles, et see valgus ei kahjusta nägemist. Nagu oleks tähe valgus. Päikesesse ei saa otse vaadata
palja silmaga – võib jääda pimedaks. Kuid valgusolendit aga saab vaadata nii, et ei kahjusta
nägemist. Olendi valgust oli meeletult palju. Armastus ja õnn, mis sealt kiirgab, on sõnades kirjeldamatu.
Tavainimesele on see kujuteldamatu. Inimesed on seda osanud kirjeldanud nõnda:
„Kui ma valguse kätte jõudsin, süstiti mind otsekui väga armastava vatitupsu sisse.“ „Valgust oli
nii palju, et ma ujusin selles.“ „Astudes valgusesse ma teadsin, et Jumal on olemas.“ „Teadsin, et
mind pole kunagi nii väga armastatud.“ „See oli kerge ja uskumatult armastav tunne.“ „Ja ma
mõistsin, et valgus on Jumala armastus.“
51