Maailmataju

pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis.
Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse
Jumalat kolmes isikus – ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha
Poeg ja Püha Vaim – Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga. Kuid selline informatsioon
kätkeb endas varjatud mõtet. See peegeldab väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha
Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise
ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude
riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha
Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev
ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või
tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et
arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on
otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid
inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,
kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
uuest tulnukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas.
Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse.
Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse
arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste
skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise
Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast
peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni
käsitlus teaduslikult aksepteeritav.
Maailmataju religiooniteooria on oma olemuselt teoreetiline religioon ( teoloogia ). Siin
saab tõmmata selgeid paralleele teoreetilise füüsikaga. Näiteks religiooniteooria
uurimisobjektiks on usk ( Jumal ), kuid teoreetilise füüsika uurimisobjektiks on ( füüsikaline )
loodus. Teoreetilise füüsika uurimismeetodiks ei ole enamasti eksperiment, sest siis on
tegemist eksperimentaalfüüsikaga, mis ei ole enam teoreetilise füüsika valdkond ehkki võib
olla sellega tugevalt seotud. Uurimismeetodiks ongi enamasti matemaatika, mis baseerub
väga tugeval loogikal ja ratsionaalsel argumenteeritud mõtlemisel. Täpselt sama on ka
teoreetilise religiooniga, mille uurimismeetodiks on väga tugev loogiline ja ratsionaalne
mõtlemine ning järelduste tegemise oskus. Argumendid peavad olema kooskõlas meie
tunnetusliku maailmaga ja ka üksteise suhtes. Järgima peab loogikat, mitte minema sellega
vastuollu. Ja mis kõige tähtsam – esitatavaid teooriaid peab formuleerima nii, et tulevikus
oleks võimalik neid mingisuguste vahenditega ka tõestada.
Teadus – valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega.
Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja
humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid
uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et
spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima
teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu
inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline
tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke
teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei
lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased
koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed.
Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua
erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt,
12