Maailmataju

aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi august saab minna sisse ja Aegruumi tunnelil on kaks otsa -
välja.
sissekäik ja väljakäik.
Aegruumi auk on piirkond ruumis, kus
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi tunnel on alati sirge,
mitte kõverduv ega väänduv*.
Füüsikalised kehad teleportreeruvad
ajas ja ruumis, kui nad satuvad aegruumi
auku ehk „väljaspoole aegruumi“.
Aegruumi tunneli läbib keha hetkega
ehk 0 sekundiga. Inimese
teleportreerumine ajas ja ruumis
ning aegruumi tunneli ( ehk ussiaugu
) läbimine on tegelikult
üks ja sama nähtus.
Mida suurem on aegruumi auk, seda
Mida pikem on aegruumi tunnel,
rohkem aegruumi on augu ümber seda kaugemale ajas ( või ruumis )
kõverdunud.**
liigutakse.
Kui aegruumi auk suureneb, siis toimub
aja rännak minevikku. Kui aga augu
suurus väheneb, siis toimub aja rännak
tulevikku. Auk ise ruumis ei liigu.
Aegruumi tunneli üks ots viib
ajas minevikku ja teine ots aga
ajas tulevikku***.
Augu suurus ajas ei muutu. Kuid auk
Aegruumi tunneli üks ots viib
ise liigub ruumis. Sellisel juhul auku
ruumipunkti A, teine ots viib
sattumisel liigub keha ajas olevikus ehk aga ruumipunkti B.
teleportreerub ruumis.
*Inimese surmalähedastes kogemustes on nähtud ka väänduvaid ( kõverduvaid ) aegruumi
tunneleid, kui neid aegruumi tunneliteks üldse nimetada saab. Ka aegruumi auku on võimalik
„illusionaalselt“ vaadelda väänduva aegruumi tunnelina, kui aegruumi auk liigub ruumis
mittesirgjooneliselt. Selle analoogseks nähtuseks võib vaadelda näiteks tornaadode tekkimist, kui
pilve keeris taevast maapinnani läheneb tekib tuntud tornaado tunnel.
**Aegruumi augu ümber on aegruum kõverdunud lõpmatuseni. See tähendab seda, et mida
enam augu tsentri poole minna, seda enam aegruum on kõverdunud ehk aeg aegleneb ja kahe
ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Kuid see kõverdunud aegruum ümber augu on siiski lõpliku
„ulatusega“. Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse
erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis,
seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus (
enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste
korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi „kanga“ enda
„algne ulatus“ on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid
89