Maailmataju

nähtus. Kuid see on siiski ainult üks kuritegelikke vorme. Kuritegevust laiemalt esineb maailmas
eelkõige seetõttu, et seda tahetakse. See tähendab, et inimeste sisemine tung ja seega tahe on
kuritegevuse olemasolu üks määravamaid tegureid.
Inimesed võivad vahel olla emotsionaalselt tasakaalutud. See tähendab seda, et vahel osutuvad
inimese tundepuhangud teistele isegi surmavateks. Inimestel on üsna sageli raske oma tundeid vaos
hoida. Põhimõtteliselt ei ole võimalik käituda nii, et ei esineks emotsioone. Inimeste tundepuhangud
on sageli üsna ägedad ja kontrollimatud. Emotsioone on inimesel vahel nii raske juhtida, et mõne
ägeda tundepuhangu hoos on inimene võimeline kellegi teise inimese elu võtma. See ei esine ainult
afekti seisundi ajel nagu paljud psühholoogid seda arvavad. Need võivad tekkida näiteks inimese
armukadedushoo või lihtsalt vihasööstu ajal. Psühholoogia arusaamade järgi tuleneb see sellest, et
enamasti mõtlevad ja seega käituvad inimesed just emotsionaalselt, mitte nii väga ratsionaalselt.
Kuid selline psüühiline aspekt inimesel on aga omane pigem loomadele. Loomad ju enamasti ei
käitu ratsionaalselt, vaid nende ajenditeks on instinktid. Inimese loomalikud kalduvused ehk
animaalsus on mõtlemis- või käitumismallid, mis on omased loomadele, kuid mis esinevad ka
inimestel. See tuleneb sellest, et inimene on pooleldi loomariigi päritoluga, mis omakorda võib aga
viidata sellele, et inimese põhiloomus on seotud just tema animaalsusega. Inimene on väga
emotsionaalne elusolend.
Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud
evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises,
saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral
pannakse loomariigis paika loomakarja võimuhierarhia, esineb agressiivse käitumise tahke. Seetõttu
agressiivsus arvatakse olevat ka võimutungi kaasnähtuseks. Agressiivne käitumine võib tekkida
frustratsiooni pinnalt.
Šimpansid on ainsad olendid peale inimeste, kes korraldavad oma enda liigikaaslaste vastu
organiseeritult mõrvasid, et vabaneda rivaalidest ja paremini kasutada oma enda territooriumi
ressursse. See on pigem šimpanside õpitud käitumine ja evolutsiooni käigus välja töötatud taktika,
mille esmakordselt avastav 1970. aastatel Jane Goodall. Kuid šimpanside lähisugulased bonobod
selliseid asju ei korralda.
Ameerika psühholoog ja etnoloog Clarence Ray Carpenter asustas 1938. aastal Indias
kinnipüütud 500 makaaki Kariibi mere saarele Cayo Santiagole. See väike saar oli täiesti inimtühi.
Seal uuris teadlane seda, et kuidas primaadid edendavad populatsiooni ja kuidas nad oma elu
organiseerivad. 70 aasta jooksul on teadlased avastanud primaatide ühiskonnas eksisteerivaid
klannisõdasid ja võimu kuritarvitamist, kuid samas ka solidaarsuse ja ühiskondliku hierarhia
austamist, mis kõik esinevad ka inimühiskonnas. ( Dokumentaalfilm: „Kariibi mere primaadid“,
„Primates of the Caribbean“, Prantsuse 2013, „Ahviühiskonna arengulugu“ )
Sõdimine on inimeste loomuses ja seetõttu ei kao sõjad mitte kunagi. Hulluks ajava alalise
õnnetunde ja rahulolu tõttu on rahu inimestele vaimselt vastuvõetamatu. Sõda ja rahu
tasakaalustavad üksteist. Poola ajakirjanik ja kirjanik Ryszard Kapuściński on Osmanite impeeriumi
kuritegusid kommenteerides öelnud tabavalt ühele ajakirjale järgmist: „Inimesed on tuhandeid
aastaid sõdinud, kuid iga kord oleks justkui tegemist esimese sõjaga ja kõik algaks otsekui mitte
millestki“.
Noored panevad kuritegusid toime enamasti just gruppides. Väga harva tehakse kuritegusid
üksinda. Grupis olles saadakse üksteisest julgust, sest koos on julgem tunne. Tehakse asju, mida
üksinda olles ei tehta mitte kunagi. Nii et kuritegusid tehakse enamasti kambavaimus.
Noortepuntides on välja kujunenud hierarhia ja käsuliin. Grupis esineb alluvussuhe – kõik kuulavad
ühte. Selliseid kuritegelikke grupeeringuid iseloomustab ka nö. „vanglaromantika“ – „et olla kõva
mees, on vaja vanglast läbi käia“. Vangla on nende jaoks nagu mingi au asi. Kuritegeliku elu
idealiseerimine on kõikidel nendel liikmetel ühine nimetaja. Nad peavad sellist elustiili põnevaks ja
huvitavaks ning võtavad õppust kuritegelikku elu kajastavatest filmidest ja telesarjadest.
Kinokunst on tänapäeva maailmas üks levinuimaid inimkultuuri nähtusi. Enamasti on
kõige suurema vaatajaskonnaga filmid just vägivaldse alatooniga lood. Miks inimestele
86