Maailmataju

galaktikatevahelisteks kosmoserändudeks, siis on neil kindlasti võimalus omada ka ajamasina
tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on tulnukad ilmselgelt palju arenenumad
ja seda ka igas teises mõttes. Vastavalt Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria füüsikale on aegruumi
tunnelid võimelised erinevaid kehasid transportima väga kaugete vahemaade taha ja samas
sooritada ka ajas rändamist. Maal elavatele inimestele võib tunduda, et me „tekkisime“ Maale
umbes sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja seega on näiteks inimkonna kiviaja periood eksisteerinud
meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid aja rännuks võimelisele maavälisele
ülitsivilisatsioonile on aeg ( ehk aja dimensioon ) teistsuguse kestvusega või olemusega kui Maal
elavatele inimestele. Nende suhtes „tekkisime“ Maale piltlikult väljendades nö. „eelmisel aastal“ ja
inimkonna kiviaja periood eksisteeris seega lausa mõned kuud tagasi. On ju tegelikult mõeldamatu,
et inimkonna teatud arengutasemele jõudmiseks peavad tulnukad ootama sajandeid või isegi
tuhandeid aastaid, nii nagu seda teeme meie. Ja ükski eksperiment ei saa kesta nii kaua – oodates ja
jälgides sadu tuhandeid aastaid. Kogu tulnukate tegevus inimsooga algas nende aja arvestuse järgi
alles tegelikult suhteliselt lähedases minevikus ja on praegugi ka veel tegevuse faasis. Mis meile
eksisteeris ajaloos mingisugune sündmus kaua aega tagasi, on nende jaoks toimunud see alles
näiteks mõni hetk tagasi. See on sellepärast nii, et seda võimaldab ajamasina tehnoloogia
võimalused. Meile võib nii näida, et tulnukate geneetiline eksperiment inimkonnaga on kestnud
umbes sadu tuhandeid aastaid, kuid nende jaoks on see kestnud tegelikult näiteks mõned kümned
aastad.
Toome välja ajas rändamise erakordse võimaluse kohta ühe konkreetse näite. Näiteks kui
inimkond otsustab suhtelises tulevikus end asustada mingisugusele teisele planeedile ( näiteks
Marsile ) ja see otsus või protsessi läbiviimine on täiesti kindel, siis võtab kogu see
„kolimisprotsess“ kindlasti väga palju aega. Praeguse inimkonna teadusliku ja tehnika tasemega
võrreldes kuluks selleks aega tõenäoliselt 1 – 2 sajandit. Kuid oletame näiteks, et mingi inimene (
vaatleja ) rändab ajas ette, suure kolimise protsessi lõppfaasi, siis selle ajas rändava inimese suhtes
oli nö. inimkonna invasioon Marsile toimunud ainult mõned hetked. See analoogia näitabki väga
selgelt seda, et sündmus, mis meile tundub olevat alles tuhandete aastate pärast, toimub
ajaränduritele aga mõnede sekundite pärast. Ilma ajas rändamise tehnilise võimaluseta oleks
tulnukate geneetilise eksperimendi teostus peaaegu mõeldamatu.
Kuna aja kulgemine ( ehk aja dimensioon ) eksisteerib kosmosetulnukate jaoks teistsugusena kui
meie jaoks, siis tõenäoliselt ongi suhtelises tulevikus loodud inimeste ja tulnukate vahel uus
elujõuline liik. Praeguse aja ( 21. sajandi esimese poole ) inimeste suhtes toimuvad selles suunas
veel geneetilised uuringud ja eksperimendid, mis väljenduvadki tulnukate kuulsate inimröövi
juhtumitena. Meie elame lihtsalt sellises ajavööndis, mis eelneb tulnukate geneetilise eksperimendi
lõppfaasile. Kuid praegusel ajal pole veel teada seda, mida tulnukad inimestega tulevikus ette
võtavad. Selle kohta on maailmas suhteliselt palju erinevaid versioone ja spekulatsioone. Näiteks ei
ole teada seda, et kas nad tulevikus tulevad Maa peale meiega sugulisse kontakti astuma või
piirduvad nad lihtsalt inimröövide teel saadud eksperimentidega? Selles mõttes jääbki see arusaam
veel puudulikuks, et pole teada tulnukate ettevõetud geneetilise eksperimendi lõppfaase.
Tõenäolisem ja loogilisem versioon oleks muidugi see, et inimkonnaga otsest sugulist kontakti ei
teki ja piirdutakse ainult inimröövide teel saadud katsetega. Kuigi tulnukate otsene suguline kontakt
inimkonnaga tervikuna oleks samuti võimalik versioon, kuid ei osata siiski ettekujutada inimeste
psühholoogilist valmidust selliseks globaalseks protseduuriks. Näiteks kas inimesed ise sooviksid
astuda kosmosetulnukatega sugulisse vahekorda? Võib olla on inimühiskonna arengu suund meie
teadmata suunatud selles suunas, et inimesed oleksid mingis teatud arenguetapis teadlikult
suuteliselt astuma tulnukatega sugulisse kontakti. Tuleviku versioon pole nii kindlalt teada nagu me
teame minevikus asetleidnud sündmusi. Seega on tuleviku osa lihtsalt spekuleeritav. Küllap uus liik
tulnukate ja inimeste vahel on juba loodud, kuid seda meie suhtes ainult kauges tulevikus.
Tulnukad on inimkonna loomise hetkest alates inimesi tuhandeid aastaid lakkamatult jälginud ja
uurinud. Inimeste bioloogiline ja kultuuriline areng on olnud kogu aeg nende valvsa pilgu all.
Sellepärast tulnukad röövivadki inimesi, et nende bioloogilist ja sotsiaalset arengut jälgida ja
kontrollida. Inimeste peal sooritatakse põhjalikke meditsiinilisi läbivaatusi ja uuritakse korralikult
inimese mälu, kuhu on „salvestunud“ inimese enda eluhetked ja koos sellega ka inimühiskonna elu
50