Maailmataju

More documents

Recommendations

Info

Viimaks saamegi kätte otsitud lõpliku võrrandi = ehk = = mis näitab sündmuste A ja B vahelist intervalli. Kuna τ ei sõltu inertsiaalsüsteemist, siis kahe vaadeldava sündmuse A ja B vaheline intervall on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune. Intervall s on invariant, kuid ajavahemik ja lõigu pikkus ei ole invariandid. Valguse korral on intervall: τ = 0 ja seega: = Kahe punkti vahelist kaugust neljamõõtmelises aegruumis kirjeldab aegruumi intervall: ehk = = Aegruumi intervallist me järgnevalt lähtumegi, et kirjeldada kahe punkti vahelist kaugust kõveras aegruumis ehk tsentraalsümmeetrilises gravitatsiooniväljas. Antud võrrandil on olemas kaks poolt: ajaline osa ja ruumiline osa. Võrrandi ajaline osa on avaldatav järgmiselt: Mida lähemale gravitatsioonivälja tsentrile, seda enam teiseneb aeg välisvaatleja suhtes ehk esineb gravitatsiooniline aja dilatatsioon: = = ehk ja seetõttu võime aegruumi intervalli avaldada järgmiselt ( koos aja dilatatsiooniga ): = Kuid peale ajalise osa on aegruumi intervalli võrrandis olemas ka ruumiline osa: = = = Kuna gravitatsiooniväli on enamasti tsentraalsümmeetriline, siis avaldame selle ruumilise osa sfäärilistes koordinaatides: = + = ( + Antud võrrandis arvestame ainult raadiuse muutumist: = 140
ehk = kuna kahe ruumipunkti vaheline kaugus ehk pikkus muutub ainult gravitatsioonivälja tsentri poole liikudes, mitte aga risti välja raadiusega: ehk = = Võttes aga viimase avaldise ruutu = saamegi pikkuse teisenemise avaldise ainult välja tsentri suunas = Aegruumi intervalli võrrandi ruumilise osa saame seetõttu avaldada järgmiselt: = = ( + Kui me arvestame ajalist ja ruumilist osa samaaegselt ehk liidame need kaks poolt omavahel kokku, saamegi meetrilise võrrandi, mis kirjeldab matemaatiliselt puhast gravitatsioonivälja ehk tsentraalsümmeetrilist aegruumi kõverust: = ( + milles = nimetatakse Schwarzschildi raadiuseks, mis näitab välja tsentris eksisteeriva aegruumi augu suurust. Joonis 29 Sfäärilised koordinaadid. 141
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Ei ole õige väita, et „Maailmat
Page 9 and 10:
lainelised omadused. See tähendab
Page 11 and 12:
seisundiga, mida kogetakse surmalä
Page 13 and 14:
pärast indiviidi surma. Inimese el
Page 15 and 16:
kommunikeerumine ja väljade konfig
Page 17 and 18:
Joonis 11 Inimese kehast väljumise
Page 19 and 20:
Joonis 13 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 21 and 22:
s.t. tunnistajad ) on aegade jooksu
Page 23 and 24:
kontakteeruda maaväliste tsivilisa
Page 25 and 26:
http://media.photobucket.com/image/
Page 27 and 28:
Joonis 19 Selleks, et inimene oleks
Page 29 and 30:
Selline üliteadvus ehk õndsuse v
Page 31 and 32:
4 Joomag: 1. trükk: http://www.joo
Page 33 and 34:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 35 and 36:
Sellest seosest ongi näha seda, et
Page 37 and 38:
ajas rändamist ei avaldu. Esineb a
Page 39 and 40:
toimub analoogiliselt aga vastupidi
Page 41 and 42:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 43 and 44:
SISUKORD RESÜMEE .................
Page 45 and 46:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 47 and 48:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 49 and 50:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 51 and 52:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 53 and 54:
samas asukohas ruumis ( ning seega
Page 55 and 56:
Seega võib kehade m ja M ning tava
Page 57 and 58:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 59 and 60:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 61 and 62:
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta
Page 63 and 64:
üksteisest lahutamatult seotud, si
Page 65 and 66:
inimene viibib majas ühes ruumis,
Page 67 and 68:
Joonis 11 Universumi ruumala on eri
Page 69 and 70:
= = Kuna kera paisub ajas kiireneva
Page 71 and 72:
erinevad. Joonis 15 Kera paisub aja
Page 73 and 74:
Joonis 16 Erinevatel ajahetkedel on
Page 75 and 76:
= = = Praegusajal antakse Hubble´i
Page 77 and 78:
Vastavalt Lorentzi teisendusvalemit
Page 79 and 80:
Kuna teepikkuse jagatist ajaga defi
Page 81 and 82:
Y suurus näitab seda, et mitu kord
Page 83 and 84:
milles = = + = + l on vaatleja kaug
Page 85 and 86:
ehk = +( ´ = ( + ´ +( ´ milles c
Page 87 and 88:
+( ´ ´ = l on keha m teepikkus pa
Page 89 and 90:
= ehk visuaalselt paremini esitatun
Page 91 and 92:
= △ = △ = Kui aga keha m on hyp
Page 93 and 94:
paigale jääma. Järelikult K liig
Page 95 and 96:
= näitab erinevate kiiruste suhet
Page 97 and 98:
= = Viimase võrrandi mõlemad pool
Page 99 and 100:
Viimasest võrrandist taanduvad mas
Page 101 and 102:
ehk = Viimasest seosest ongi näha
Page 103 and 104:
= = milles on sfääri raadius, on
Page 105 and 106:
ja = = ainus füüsikaline erinevus
Page 107 and 108:
= = = = ( ( = ( ( ( Sellise seose j
Page 109 and 110:
Punkt K on kera paisumiskese. Ja se
Page 111 and 112:
kehade suhtes kogu Universumis. 10.
Page 113 and 114:
Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
Page 115 and 116:
vana Universum paistab Universumi s
Page 117 and 118:
Universumi paisumiskiirus lõpmata
Page 119 and 120:
liikumistrajektooril ees. Ruumipunk
Page 121 and 122:
selle sama aegruumi kõveruse inter
Page 123 and 124:
1. objekti „liikumine“ ühest r
Page 125 and 126:
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
Page 127 and 128:
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
Page 129 and 130: aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Page 131 and 132: Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
Page 133 and 134: = + + ( + Ühte liiki aegruumi tunn
Page 135 and 136: See tähendab nüüd seda, et kui m
Page 137 and 138: Joonisel I on näha, et Päike ei l
Page 139 and 140: 1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
Page 141 and 142: Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
Page 143 and 144: = ja pikkuse kontraktsiooni valem =
Page 145 and 146: Kuna aja dilatatsiooni võrrand, mi
Page 147 and 148: nö. keha „omaajas“ ) kulgeb ae
Page 149 and 150: 1.2.2.3 Aja dilatatsioon Mida lähe
Page 151 and 152: Oletame seda, et Maa pealt alustab
Page 153 and 154: kus v´ on keha kiirus taustsüstee
Page 155 and 156: = + = + või = = Neid valemeid nime
Page 157 and 158: vähenemist saab mõista kui ruumi
Page 159 and 160: Kui aga teeme viimases avaldises j
Page 161 and 162: w`` ), siis selle punkti kiirus koo
Page 163 and 164: on väga väike, siis saame viimase
Page 165 and 166: = = Kogu eelneval juhul on keha kin
Page 167 and 168: = = siis võib seda matemaatiliselt
Page 169 and 170: kus keha raske mass on m g , Maa ra
Page 171 and 172: = Kuna gravitatsiooniväljas eksist
Page 173 and 174: ≠ tuleb teha selleks puhtalt mate
Page 175 and 176: ( kui vt´ = 0, siis ct = l ): + =
Page 177 and 178: ehk = = Kuna kiirendus a avaldub di
Page 179: = ehk = = ehk = milles = = Saadud v
Page 183 and 184: seda, et kui r = a, siis dr = 0 ja
Page 185 and 186: = ning saamegi viimaks järgmise av
Page 187 and 188: = Tõstame võrrandi kõik liikmed
Page 189 and 190: nimetatakse ka taevakeha gravitatsi
Page 191 and 192: Niisamuti ka Schwarzschildi meetrik
Page 193 and 194: kiirgusallikat kaugusel r 1 ja r 2
Page 195 and 196: diferentsiaalgeomeetriat. Kasutatak
Page 197 and 198: mille determinant võrdub = = Valem
Page 199 and 200: ( = ( g ik ( x ) on siis funktsioon
Page 201 and 202: Joonis 33 Aeg ja ruum erinevates f
Page 203 and 204: 1.3.2 Kvantmehaanika formalism Inim
Page 205 and 206: ( = ( kus (z-2)e on tuumalaeng ja 2
Page 207 and 208: tavaruumi suhtes c ehk v = c ( näi
Page 209 and 210: ehk õigem oleks seda kirjutada jä
Page 211 and 212: = = Keha seisuenergiat E saab avald
Page 213 and 214: = + + Kuna valguse kiirusega liikuv
Page 215 and 216: = △ = See tähendab seda, et kui
Page 217 and 218: orbiidilt ja ilmub välja siis teis
Page 219 and 220: σ nimetatakse dispersiooniks, mis
Page 221 and 222: ( = ( Viimane siinuseline laine on
Page 223 and 224: ( siis lainefunktsioon ei ole norme
Page 225 and 226: Joonis 36 Kõik kvantmehaanilised a
Page 227 and 228: Joonis 38 Elektronide difraktsioon.
Page 229 and 230: täielikult relatiivsusteooria põh
Page 231 and 232:
esitatakse ka komplekskujul: ( = Os
Page 233 and 234:
Tehes ära viimases võrrandis mõn
Page 235 and 236:
= c s( = = c s( = Saadud võrrandid
Page 237 and 238:
lainelistest omadustest, siis oleks
Page 239 and 240:
= Energia operaatori ( mis on põhi
Page 241 and 242:
Näiteks elektrotehnikas kasutatav
Page 243 and 244:
siis saame võtta kauguse ehk raadi
Page 245 and 246:
Albert Einsteini üldrelatiivsusteo
Page 247 and 248:
Täpsemalt öeldes kirjeldab Schwar
Page 249 and 250:
= = = = ehk = = = = = = siis seega
Page 251 and 252:
Reissner-Nordströmi meetrika Elekt
Page 253 and 254:
aadius. See saab väljenduda ainult
Page 255 and 256:
laengukandjate kontsentratsioon 1,3
Page 257 and 258:
= tekitab ruumis selline elektrilae
Page 259 and 260:
milles M on inimese keha mass (kg)
Page 261 and 262:
lihtsalt väljatugevuseks E. Punktl
Page 263 and 264:
on vektor, mille komponendid on Ja
Page 265 and 266:
= Kuna = või = on füüsikas defin
Page 267 and 268:
= Aegruumi lõkspinna kihi paksuse
Page 269 and 270:
läheduses pole väli enam homogeen
Page 271 and 272:
Teadus on püüdnud uurida füüsik
Page 273 and 274:
Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
Page 275 and 276:
Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
Page 277 and 278:
Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
Page 279 and 280:
Järgnevalt on tsiteeritud neid rea
Page 281 and 282:
väljuvat „lakei moodi väljanäg
Page 283 and 284:
mingit päästikut. Selle rolli nä
Page 285 and 286:
süsteemide vahel eksisteerivad ain
Page 287 and 288:
Joonis 47 Universumi paisumine kui
Page 289 and 290:
fokuseerivad suure kujutise ekraani
Page 291 and 292:
= + + + = + + + = = ( + + + = mille
Page 293 and 294:
eksisteeri, kuid sellegipoolest on
Page 295 and 296:
tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
Page 297 and 298:
Tulemused Antud töö üldine tulem
Page 299 and 300:
259
Page 301 and 302:
SISUKORD 1 Teadvuse neurofüüsika
Page 303 and 304:
Elusorganismi närvisüsteemi kolm
Page 305 and 306:
kogemustel ja teadmistel. Näiteks
Page 307 and 308:
tunne, mis sisaldab endas isiku mõ
Page 309 and 310:
Intentsionaalsuse probleemi on pü
Page 311 and 312:
aega. Tegevuspotentsiaali tekkimist
Page 313 and 314:
toimub konfiguratsioon ). Selleks o
Page 315 and 316:
teadvusvälises „pooluses“ sooj
Page 317 and 318:
väljade funktsioneerimine ja isegi
Page 319 and 320:
üldse kogu psüühiline tegevus j
Page 321 and 322:
vastumõju - ehk üks laeng mõjuta
Page 323 and 324:
subjektiivne pool kujutab endast in
Page 325 and 326:
vahekauguse r ruuduga. Positiivse l
Page 327 and 328:
omakorda virtuaalse ruumi eksisteer
Page 329 and 330:
vastastikmõjust. Niimoodi võib j
Page 331 and 332:
Vol 1 Võib tõlgendada nii, et ini
Page 333 and 334:
või isegi neljamõõtmelise koordi
Page 335 and 336:
koordinaadid ) on samas ka erinevad
Page 337 and 338:
visuaalse kujutise saatmise intensi
Page 339 and 340:
kahjustatud, siis sellisel juhul j
Page 341 and 342:
maailmast ja selle detailidest. Ass
Page 343 and 344:
frontaalsagaras tekivad aktiveerumi
Page 345 and 346:
töötlushierarhiat saadavad ükste
Page 347 and 348:
kirgaste unenägude nägijatel on h
Page 349 and 350:
loogika või mõtte, et üleelatut
Page 351 and 352:
ärksuse eest. Näiteks langeb nora
Page 353 and 354:
lakkamisega. Kooma seisundi ajal on
Page 355 and 356:
või lausa narkootilistest ainetest
Page 357 and 358:
teks kogemusteks. Sellisel nähtuse
Page 359 and 360:
2.5 Inimese ärkvel olek Ka ärkvel
Page 361 and 362:
Aju loob ka selliseid virtuaalreaal
Page 363 and 364:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 365 and 366:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 367 and 368:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 369 and 370:
võimeline endale looma kinesteetil
Page 371 and 372:
muutustega. Uinumise ajal ärritaja
Page 373 and 374:
sõna elu korral: õlu : õlu : õl
Page 375 and 376:
ka kogu elu arengu lõppfaasiks Uni
Page 377 and 378:
see päriskosmosereisidest saadava
Page 379 and 380:
Joonis 1 Universumi mastaabid - ala
Page 381 and 382:
Kõikjal Universumis loovad imepisi
Page 383 and 384:
Joonis 5 Maa ja Kuu ning Pluuto ja
Page 385 and 386:
selle temperatuur langes. Universum
Page 387 and 388:
tuleviku vormis. Kui aga rännata a
Page 389 and 390:
Iga inimese maailma nägemise muuda
Page 391 and 392:
ärkvel olleski. Kui aga inimene te
Page 393 and 394:
Universumi eksisteerimise põhivorm
Page 395 and 396:
Inimese unenäos toimuvad sündmuse
Page 397 and 398:
sealpoolsusel. Unenäomaailmas peab
Page 399 and 400:
väga madala tasemega. Kuid tingimu
Page 401 and 402:
kes sooritavad õhus oma imelisi sa
Page 403 and 404:
vastu, mille suursugususest pole ta
Page 405 and 406:
suureneb ka risk depressiooni tekki
Page 407 and 408:
on pärit olematusest ), sest nüü
Page 409 and 410:
õnnelikuks. Elamused seda ka võim
Page 411 and 412:
SLK-dega kuidagi seotud. Moody liig
Page 413 and 414:
depressiooni, kuid pooled pidasid
Page 415 and 416:
Joonis 8 Esimesel fotol on kujutatu
Page 417 and 418:
Sellise valgusolendi juures esineb
Page 419 and 420:
kaasneb ka teadvuse muutumine. Tele
Page 421 and 422:
58
Page 423 and 424:
SISUKORD 1 Holograafia ............
Page 425 and 426:
2 Fotograafiline Universum Ilma nä
Page 427 and 428:
infrapunakiirgusel ei ole meie mõi
Page 429 and 430:
3 Aegruumi tunnel Kuna ajas liikumi
Page 431 and 432:
10
Page 433 and 434:
12
Page 435 and 436:
14
Page 437 and 438:
16
Page 439 and 440:
18
Page 441 and 442:
20
Page 443 and 444:
22
Page 445 and 446:
24
Page 447 and 448:
26
Page 449 and 450:
28
Page 451 and 452:
30
Page 453 and 454:
32
Page 455 and 456:
34
Page 457 and 458:
36
Page 459 and 460:
38
Page 461 and 462:
40
Page 463 and 464:
42
Page 465 and 466:
44
Page 467 and 468:
46
Page 469 and 470:
48
Page 471 and 472:
50
Page 473 and 474:
52
Page 475 and 476:
54
Page 477 and 478:
56
Page 479 and 480:
58
Page 481 and 482:
60
Page 483 and 484:
62
Page 485 and 486:
64
Page 487 and 488:
66
Page 489 and 490:
68
Page 491 and 492:
70
Page 493 and 494:
72
Page 495 and 496:
74
Page 497 and 498:
76
Page 499 and 500:
78
Page 501 and 502:
80
Page 503 and 504:
82
Page 505 and 506:
84
Page 507 and 508:
7 Mustad augud Mustad augud on aegr
Page 509 and 510:
88
Page 511 and 512:
90
Page 513 and 514:
92
Page 515 and 516:
94
Page 517 and 518:
96
Page 519 and 520:
98
Page 521 and 522:
100
Page 523 and 524:
102
Page 525 and 526:
104
Page 527 and 528:
106
Page 529 and 530:
108
Page 531 and 532:
110
Page 533 and 534:
112
Page 535 and 536:
114
Page 537 and 538:
116
Page 539 and 540:
118
Page 541 and 542:
120
Page 543 and 544:
122
Page 545 and 546:
124
Page 547 and 548:
126
Page 549 and 550:
128
Page 551 and 552:
KASUTATUD FOTOD Esitatud pildid Uni
Page 553 and 554:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 555 and 556:
Religiooniteooria 3
Page 557 and 558:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
Page 559 and 560:
Muistsel ajal elanud inimene nende
Page 561 and 562:
ka avalikustama. Kuid oli inimesi,
Page 563 and 564:
pean saama šamaaniks.“ Selliseid
Page 565 and 566:
sotsiaalsetest süsteemidest välja
Page 567 and 568:
eas“, siis enamasti tulnukad suht
Page 569 and 570:
tunnestuslikkus on seejärel suuren
Page 571 and 572:
suutnud mingit lahendust leida, kui
Page 573 and 574:
ohkem särama, ta naeratas jälle j
Page 575 and 576:
ajakirjanduses kritiseerinud USA va
Page 577 and 578:
hääletu. Ese oli suur. Neli valge
Page 579 and 580:
„Samuti kinnitas naine, et inimen
Page 581 and 582:
on täielik valikuvabadus. Mina kü
Page 583 and 584:
gravitatsioon aegruumi kõverdus, m
Page 585 and 586:
akendatakse vajaduse korral inimese
Page 587 and 588:
juhtimisel ) läbiviidud jälgimist
Page 589 and 590:
„Inimene arvab enese olevat tsivi
Page 591 and 592:
toimetulekust, inimkonna ärkamises
Page 593 and 594:
„Ma tulin kohast, kust on siia pa
Page 595 and 596:
kannatas Villas Boas umbes kuu aega
Page 597 and 598:
on geneetiliselt ühe maavälise m
Page 599 and 600:
Peale selle, et on leitud üsna vee
Page 601 and 602:
põlvkondade ) isenditega või esin
Page 603 and 604:
tervikuna, milles inimene sotsialis
Page 605 and 606:
peale surma, kui see on võimalik,
Page 607 and 608:
näidata; mida sa oma elu jooksul o
Page 609 and 610:
samas perekonnas, kus eelmises elus
Page 611 and 612:
jõuliselt. Peale ebamõistlikku in
Page 613 and 614:
hakkama teistmoodi arusaama, kui se
Page 615 and 616:
ka järgida. Kogu religiooni võib
Page 617 and 618:
ja pani need oma pikka indiaanikeep
Page 619 and 620:
Poeg ja Jumala Püha Vaim. Seetõtt
Page 621 and 622:
ajastu saabumist inimkonnale, kuid
Page 623 and 624:
tsivilisatsiooni keskkond on meile
Page 625 and 626:
Inimkond ei tohiks Jeesuse õpetusi
Page 627 and 628:
ongi käsuõpetus ja prohvetid. Min
Page 629 and 630:
on hakanud paranormaalseid nähtusi
Page 631 and 632:
võimatu, et üks lihtne inimene on
Page 633 and 634:
seda ka ilmselt olemas või pole se
Page 635 and 636:
aktsiaid omavatele mittebrasiilaste
Page 637 and 638:
poolest ei erine inimene ahvist jus
Page 639 and 640:
meeldib vaadata just selliseid film
Page 641 and 642:
inimühiskonnas esineva vahel siisk
Page 643 and 644:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 645 and 646:
15. „Neljanda astme kontakt“,
Page 647 and 648:
2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
Page 649 and 650:
mine“.“ Nii leidis Eesti teadus
Page 651 and 652:
paikades olid omad geeniused. Näit
Page 653 and 654:
2.6 Teaduslik uurimismeetod Teadlas
Page 655 and 656:
Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
Page 657 and 658:
mis on paljudes testides kinnitust
Page 659 and 660:
vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
Page 661 and 662:
seletamise viisid ja nõuded ei ole
Page 663 and 664:
Ülitsivilisatsiooniteooria 111
Page 665 and 666:
Nüüdisaegse maailma teadlased pea
Page 667 and 668:
järgneb väga kiiresti südamesurm
Page 669 and 670:
sain lennata, sain seda teha nii os
Page 671 and 672:
vaatama hakkame. Surmalähedasi kog
Page 673 and 674:
Surmalähedaste kogemuste tegelikku
Page 675 and 676:
valgusest ehk Jumala hingeõhust. K
Page 677 and 678:
Ajutüvi on ajupiirkond, mis kontro
Page 679 and 680:
vahendavad kehade teleportatsiooni.
Page 681 and 682:
täpselt samamoodi edasi, siis tõe
Page 683 and 684:
Verevarustuseta jäänud ajurakud l
Page 685 and 686:
aega hapnikku. Vallandub elektromag
Page 687 and 688:
tajume valgusena, kuid sedagi ainul
Page 689 and 690:
korpuskulaaromadusi (m, v, p). Joon
Page 691 and 692:
hajuvad üksteisest ajust eraldumis
Page 693 and 694:
Gravitatsiooniväli ei ole energiav
Page 695 and 696:
10. Näiteks sfäärilise kujuga ae
Page 697 and 698:
pind ( ehk „aegruumi auk“ ) ala
Page 699 and 700:
Joonis 4 Niimoodi levib närviimpul
Page 701 and 702:
koosnev dipoolantenn ). Kui laadida
Page 703 and 704:
Inimese närvisüsteemis eksisteeri
Page 705 and 706:
teist neuronit, mis on parajasti te
Page 707 and 708:
Kui üks neuron elektriliselt laeng
Page 709 and 710:
Füüsikalised väljad sünaptilist
Page 711 and 712:
kera pind, mille korral on kera see
Page 713 and 714:
Magnetvälja ja elektrivälja jõuj
Page 715 and 716:
ehk kvantide ( s.t. osakeste ) kokk
Page 717 and 718:
pindala on väga suur ja footoneid
Page 719 and 720:
Joonis 2 Kehavälises olekus hõlju
Page 721 and 722:
tekkimist ( kooma või kliinilise s
Page 723 and 724:
Inimese kooma ja kliiniline surm on
Page 725 and 726:
Süsihappegaasi ehk CO 2 sissehinga
Page 727 and 728:
See on tegelikult üks esimesi tunn
Page 729 and 730:
teepikkused lühenevad. Siinkohal p
Page 731 and 732:
inimesed. Aegruumi tunnel ehk ussia
Page 733 and 734:
Näiteks surmalähedaste kogemuste
Page 735 and 736:
suubub neuronisse, siis neuron hakk
Page 737 and 738:
käitumine aegruumis on tõenäosus
Page 739 and 740:
elutute kehade kiirguste lainepikku
Page 741 and 742:
toimib sõltumatult ja lokaliseerub
Page 743 and 744:
peamiseks esimeste riikide tekke p
Page 745 and 746:
tooteid vahetati või püüti järe
Page 747 and 748:
tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 749 and 750:
Briti Columbia Ülikooli majanduste
Page 751 and 752:
arvatud maa, toit ja peavari.“ El
Page 753 and 754:
füüsilise keha omadustest. Isegi
Page 755 and 756:
olenditel eksisteerib peale mateeri
Page 757 and 758:
KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August.
Page 759 and 760:
Valgusolendid Väga paljud inimesed
Page 761 and 762:
4
Page 763 and 764:
6
Page 765 and 766:
8
Page 767 and 768:
10
Page 769 and 770:
12
Page 771 and 772:
14
Page 773 and 774:
6 Multiversum
Page 775 and 776:
1 Multiversum Psühholoogid on arva
Page 777 and 778:
võib ilmneda mälus, tähelepanus,
Page 779 and 780:
lihtsalt bioloogilised üksused nä
Page 781 and 782:
atsetüülkoliiniesteraasi toimel.
Page 783 and 784:
psühholoogilised aspektid ei teki
Page 785 and 786:
seostena. Näiteks seda, et me team
Page 787 and 788:
Visuaalsetest kunstidest paistab si
Page 789 and 790:
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Page 791 and 792:
toodud. Suur enamus maale asuvad s
Page 793 and 794:
kultuuri all informatsiooni, mis ei
Page 795 and 796:
3.5 Inimese loovus ja andekus „Mi
Page 797 and 798:
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõju
Page 799:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?