Maailmataju

Joonis 11 Inimese kehast väljumisega tegelevad paljud Maailmataju valdkonnad.
Multiversumi teooria
Multiversumi valdkond käsitleb sellist Universumi osa, mille päritolu ei ole looduslik, vaid
on mõistuse ( aju ) poolt loodud. Universum jaguneb suures mastaabis kaheks: maailm, mille
taga on loodusjõud ise, ja maailm, mille loojaks on aga mõistus ( teadvus ). Nii et on olemas
looduslik maailm ja mõistuslik maailm. Mõistuslik maailm on mõistuse poolt loodud ja
looduslik maailm on aga loodusseaduste poolt loodud. Kõik, mis üldse olemas on, moodustab
Universumi. Multiversumi moodustab aga kogu mõistuse loome – mõistuse poolt loodud
maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas
pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu
aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi
olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus – intelligents.
Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu
maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse
inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka
loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus
toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike
seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid
inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga.
See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb
enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks
kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult
inimestega.
Ajamasina tehnoloogia
Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja
ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Selleks, et
inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), on tal esimese asjana vaja nö.
praegusest ajahetkest “väljuda” ( “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et inimene
peab sattuma sellisesse aegruumi piirkonda, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ehk aeg on
lakanud eksisteerimast. Kõlab ju loogiliselt, et “ajast väljumise” korral aega enam ei
16