Maailmataju

meie Päike ( seega kogu Päikesesüsteem ) Linnutee galaktika kahe spiraalharu vahel:
seesmise, Orioni haru ja välimise, Perseuse haru vahel. Orioni haru asub Orioni tähtkuju
suunas. Linnutee Galaktika enda läbimõõt on umbes 30 kpc ja umbes 700 kpc kaugusel
Linnuteest asub Andromeeda udukogu. Linnutee, Andromeeda ja veel umbes
paarkümmend galaktikat moodustavad ühe suurema süsteemi ehk galaktikate parve, mida
nimetatakse Kohalikuks Grupiks ehk Kohalikuks Galaktikarühmaks, milles on suhteliselt
vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on
umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust
Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas
vaadatuna. Kuid Coma parv asub sellest veel kaugemal – nimelt Berenike Juuste
tähtkujus. Coma parves on rohkem kui 3000 galaktikat ja see on ka kaks korda suurem.
Galaktikaparved erinevad üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest. Näiteks Coma parv
on peaaegu kerakujuline, kuid seevastu meie Kohalik Galaktikarühm ja Virgo Parv on
ebakorrapärase kujuga. Galaktikaparved moodustavad gravitatsiooni tulemusena ka
ülisuuri superparvi. Meie Kohalik Galaktikarühm kuulub superparve, mille kese asub
suures Virgo galaktikaparves ja mis asub meist Neitsi tähtkujus umbes 20 Mpc kaugusel.
Seda nimetatakse Kohalikuks Superparveks, kuid vahel ka Virgo superparveks. See on
ligikaudu 100 miljoni valgusaasta suurune, mille läbimõõt on ligi 50 Mpc ja lapikuse
paksus on 10-15 Mpc. Universumis ( mille vanuseks loetakse 13,7 miljardit aastat ) on
avastatud tuhandeid galaktikate superparvi ja need on kõige suuremad struktuurid
Universumis üldse. Galaktikate superparvede kujud varieeruvad üksteise suhtes väga
suurel määral. Näiteks on neid väga õhukesi nagu lehti, kuid samas on ka kõveraid
ahelaid, mida ka filamentideks nimetatakse. Kõige suurem galaktika superparv on nn
Suur Müür. See on õhukese kihi kujuline struktuur, mille mõõtmed on 750 * 250 miljonit
valgusaastat ja paksust on ainult 20 miljonit valgusaastat. Ka galaktikate superparved ei
ole maailmaruumis ühtlaselt jaotunud nii nagu seda ei ole tähed ja galaktikad.
Superparvede vahele jäävad väga suured tühjad piirkonnad, kuid need kõik on omavahel
„ühenduses“. See annab Universumile käsnataolise struktuuri.
Kuna ajas rändamise teooria järgi paisub Universum lõpmatult kaua aega ehk lõpmatult
kauges tulevikus on Universum lõpmatult suur ja lõpmata elueaga ehk Universum sai
alguse lõpmatult väikesest ajahetkest ja ruumimõõtmest, siis selle järgi elame sellises
aegruumi „punktis“, mis asub aja ja ruumi lõpmatus ulatuses. Inimene eksisteerib sünnist
surmani Universumi lõpmatu eluea jooksul ainult imepisikese osa ja Universumi lõpmatu
suures ruumalas kujuteldamatult väikeses osas. See tähendab seda, et inimene eksisteerib
Universumi aja ja ruumi lõpmata ulatuses ainult teatud ajavahemiku ja sedagi ainult
teatud ruumalas. Teaduslikud uuringud on näidanud, et inimene tajub lõpmatust ainult
numbriliselt. See tähendab seda, et näiteks mingi igapäevane lõplik nähtus kordub
lõputult. Näiteks aeg on lõpmatu siis, kui päevale järgneb alati samasugune päev. Ka
mingisugune tee võib olla lõpmatu, kui kilomeetrile järgneb alati samasugune kilomeeter.
Inimesed tajuvad ruumi nägemismeele abil. Ruum on ainult siis lõpmatu, kui
igasugustest objektidest kaugemal on alati veel teisi objekte.
15