Maailmataju

hajuvad üksteisest ajust eraldumisel ja lainete ehk väljade omavahelist konfiguratsiooni ei saa
tekkida, millel võiks baseeruda inimese psüühika ja teadvus.
Peale elektri- ja magnetvälja omavahelise seose on need väljad seotud ka veel aegruumiga.
Järelikult kui muutuvad väljad ajus ei põhjusta väljade eraldumist ajust, siis ehk väljade seos
aegruumiga?
Elektrilaeng ja aegruum
Elektromagnetväljal ja aegruumil eksisteerib omavahel väga tihe seos. Näiteks on üldteada
tuntud fakt, et elektrilaengud suudavad mõjutada aegruumi meetrikat, kuid elektromagnetiline
vastastikmõju ise ei ole tingitud aegruumi kõverusest. Ja veel üheks heaks näiteks võib tuua
elektromagnetlaine ( näiteks valguse ) levimist vaakumis kiirusega c. See tähendab seda, et mida
lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt liigub aeg ja keha
pikkus lüheneb. Kaasaegne füüsikateadus neid elektromagnetismi ja aegruumi vahel olevaid seoseid
ei põhjenda ja ka tuntud Maxwelli võrrandid ( mis kirjeldavad kogu elektri ja magnetismi õpetust )
neid seoseid ka ei kirjelda. Maxwelli neli võrrandit on kõige üldisemal ja lihtsamal kujul esitatavad
aga järgmiselt:
kus D = ε 0 εE, B = μ 0 μH ja j = σE.
Need võrrandid kirjeldavad elektromagnetismi füüsika põhialuseid:
1) Magnetvälja induktsiooni muutus tekitab pööriselise elektrivälja. Seda tuntakse ka kui Faraday
induktsiooni seadusena.
2) Sisuliselt on tegemist Amper´i seadusega diferentsiaalkujul. Elektrivälja tihedus ( voolutihedus j
) on võrdne selle tugevusega ( Ohmi seadus ).
3) Elektrilaeng on elektrivälja allikaks, Gauβ´i teoreem elektrivälja jaoks. näitab elektrilaengute
tihedust.
4) Elektromagnetiline induktsioon ei oma allikat, Gauβ´i teoreem magnetvälja jaoks.
Magnetlaenguid looduses ei eksisteeri.
Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria
139