Maailmataju

Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral
ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid – tajutakse maailma ruumilist
ulatust ja enda väiksust selles.
http://f2.pmo.ee/f/2012/07/22/1229008t20h07f5.jpg
Järgnevalt vaatame erinevaid analoogiaid, mis illustreerivad kuulsat ütlust, et „oma silm on
kuningas“ ja/või „üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna“. Näiteks kui inimene näeb mõnda
kõrghoonet ise oma enda silmadega ja seda sama objekti näeb ta televiisorist või pildi pealt, siis on
nende kahe vahel üsna selge tunnetuslik erinevus. Ise reaalselt näha on hoonet hõlpsam tajuda, s.t.
pilvelõhkuja ruumilist ulatust ruumis ja ka enda suurust võrreldes hoonega. Mitte ükski pilt ei anna
kunagi sellist „tajuefekti“ nagu seda annab objekti reaalne ehk vahetu vaatlemine. Sellepärast, et kui
me näeme mingisugust objekti või kogeme mingit sündmust vahetult, siis saab meie aju sellest palju
rohkem informatsiooni, kui mõne pildi, filmi või mingil muul vahendusel. Pole siis midagi imestada
inimeste suust kõlanud väidetest, et superstaari kontserdil ise olla on hoopis midagi muud kui seda
samal ajal kodus televiisorist vaadata. Informatsiooni on lihtsalt palju rohkem, mis ajju jõuab.
Sellist inimese taju, mida saadakse ainult vahetult, on võimalik luua ka ainult inimese enda
teadvuses eksisteeriva kujutluse pinnalt, s.t. ilma mingisuguse reaalse objekti või sündmuse vahetu
nägemise/kogemise kaudu.
Kahemõõtmelise ja kolmemõõtmelise ehk ruumilise pildi omavahelisel võrdlemisel saab kõige
rohkem aimu tunnetamise olulisusest. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt ühe ja sama objekti
tajumise erinevust kahel väga erineval fotol, mida pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline
erinevus sarnaneb ka sellise juhuga, kui näiteks võrrelda inimese vaimusilmas olevat kujutlust
nähtava virtuaalse reaalsusega, mida tänapäeva tehnoloogia meile võimaldab. Sellisel juhul on
erinevate objektide tajumise vahekord üsna suuresti erinev. Niisamuti on väga erinevad ka inimese
teadvuses eksisteeriva kujutluse ja selge unenäo tajude vahekorrad. Kõik need analoogiad näitavad
väga selgesti seda, et kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise ka veel tunnetamine
nagu näiteks mingi objekti ruumilist ulatust ruumis, selle sisemist sügavust, inimese enda suuruse
vahekorda selle objektiga jne. Võib üsna kindlalt väita, et inimese „kõrgem“ taju loob erinevatest
objektidest ja maailmast „reaalsema pildi“.
19