Maailmataju

töötlushierarhiat saadavad üksteisele signaale. Kuid tegemist on siin hoopis väljade
konfiguratsiooniga, sest impulssi roll ajus on eelkõige panna neuroneid laenglema ja need kaks
ajukoore laenglevat töötlushierarhiat on väljade vahendusel omavahel interaktsioonis ehk
konfiguratsioonis. Tagasisidestatud süsteemi puudumisel või vigastamisel ei esine enam mingit
konkreetset teadvussisu.
Aju energiasäästlikus
Ajul on kalduvus funktsioneerida nii, et tarbitaks võimalikult vähe energiat. Energia tarbimise
minimaliseerimine on aju funktsioneerimise üks põhialuseid ja kõik teooriad, mis püüavad aju
mingit aspekti seletada, peavad selle minimaalse energia tarbimise printsiibiga olema kooskõlas.
Selline seaduspärasus tuleneb üldisest looduse funktsioneerimisest, mille korral on kõik
loodusprotsessid suunatud kõrgemalt energialt madalamale energiatasemele. Näiteks üles visatud
kivi langeb alati tagasi maa peale, soojus kandub alati edasi madalama temperatuuriga kehale ja
aatomid püüavad säilitada igahinna eest oma minimaalse energiataseme. Aju on looduse osa ja
seega kõik see, mis kehtib looduse korral, peab sama kehtima ka aju korral. Aju funktsioneerimist
kirjeldavad neuroteaduslikud teooriad peavad olema kooskõlas aju minimaalse energia tarbimise
printsiibiga. Järgnevalt toomegi selle kohta mõned konkreetsemad näited:
1. Inimese aju kohaneb ja säästab energiat, kui kohtab varem lahendanud ülesandeid. Seda
nimetatakse neuraalseks adaptsiooniks ehk aju võimeks, mis võimaldab ajul panna tähtsuse
järjekorda oma infoallikaid.
2. Aju saadab kõrgematelt ajupiirkondadelt madalamatele piirkondadele infot, mis sisaldab
ennustust. Kui ennustus on osutunud edukaks, siis aju pidurdab vastava piirkonna aktiivsust.
Kuid kõiki sündmusi pole reaalselt võimalik ette ennustada. Aju on sellega arvestanud nii, et
mudel ümbritsevast keskkonnast drastiliselt ei muutu, kuid mõned selle detailid võivad
muutuda, mida aju on isegi ette arvestanud. Väga väikse veasignaali peale ei hakka aju
pidevalt seda töötlema ainuüksi energia säästmiseks, vaid täidab neid ootamatuid
kõrvalekaldeid juba olemasoleval mudelil baseeruvate ennustustega. See säästab neuronite
liigse energiakulu ja tagab inimese funktsioneerimise ümbritsevas maailmas.
3. Sügava une korral väheneb ühtlaselt inimese ajus olevad sünaptilised ühendused. See aitab
võimaldada vähendada energiatarbimist ja samas ka mälusisud salvestuvad paremini. See
tähendab ka seda, et ärkvelolekus suureneb ajus sünapsite ühendused ( ehk seepärast
inimese ajukoores suurenebki erutatavus, kui nad on üsna pikalt ärkvel - samuti ka
unedeprivatsiooni tõttu ), kuid sügava une ajal vähenevad ühtlaselt need sünapsite
ühendused. Need kaks eri tahku kompenseerivad üksteist.
4. Impulsside levimist ja liikumist erinevate ajupiirkondade vahel reguleerib sünkronisatsioon,
mis algselt arvati olevat ajus oleva informatsiooni sõlmimismehhanism. See võimaldab
erinevaid ajusüsteeme omavahel funktsionaalselt kokku liita. Sünkronisatsiooni mehhanism
ajus lihtsalt reguleerib impulsside liikumist ühelt neuronilt teisele. Sünkronisatsioon ajus on
lihtsalt impulsside liikumiste regulaator, mis võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja
tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on
sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama
46