Maailmataju

paisumise alghetkest ). See tähendab seda, et Universumi paisumine on oma olemuselt meetriline,
mida me mõistame relatiivsusteoorias kirjeldatud aja ja ruumi teisenemistena. Vastavalt aja ja ruumi
lahutamatuse printsiibile kaasneb ruumi teisenemisega ka aja teisenemine. Sellest järeldub, et
Universumi aeg ( ehk eluiga ja koos sellega ka Universumi paisumiskiirus ) ei ole absoluutne, vaid
on suhteline ehk relatiivne. Näiteks Universumis olevale vaatlejale tundub aeg Universumis
„voolavat“ normaalset jada pidi, kuid Universumist väljaspool olevale vaatlejale tundub aeg
Universumis kulgevat palju kiiremini, mille kulg aegleneb. Siit järeldubki selline tõsiasi, et
Universum paisub tegelikult konstantselt valguse kiirusega c, kuid Universumis olev reaalne
vaatleja seda otseselt tajuda ei saa, sest Universumi paisumisega ( s.t. valguse kiirusega ) kaasneb
aja teisenemine Universumis. Näiteks mida suurem on Universum, seda lühemad on aja vahemikud.
Nii on see olnud Universumi paisumise alghetkest alates. Piltlikult öeldes elame me kõik aegluubis
( mille kulg kiireneb ) ja seetõttu me näemegi valguse kiirusest palju aeglasemat Universumi
paisumist. Kuid tegelikult paisub Universum konstantselt valguse kiirusega c.
Joonis 19 Erirelatiivsusteooriast ilmneb, et tavaruum K liigub hyperruumi K´-i suhtes valguse
kiirusega c, mis omakorda viitab sellele, et ka Universum peaks paisuma jääva valguse kiirusega.
Tavaruumi liikumisel hyperruumi suhtes ei ole ajas rändamise teooria järgi algust ega lõppu ehk ei
eksisteeri sellel fundamentaalsel liikumisel mittemingisugust algpõhjust. See tuleneb aja ja ruumi
omavahelise seose sügavast olemusest, mis on pikemalt kirjeldatud ajas rändamise teooria
edasiarendustes. Kuid kõik see viitab rangelt sellele, et Universum paisub ajas konstantselt valguse
kiirusega c ja sellel ei ole algust ega lõppu.
Kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemise kiirus ( ehk Hubble konstandi muutumine ajas
) määrab ära Universumi paisumiskiiruse ja selle „kestvus ajas“ Universumi eluea pikkuse. Näiteks
oletame seda, et galaktikad on eemaldunud üksteisest pidevalt konstantse kiirusega v. See tähendab
seda, et aja t jooksul on galaktikate vahekaugus d = vt, millest t = d/v on Universumi hinnatav
vanus. Vastavalt Hubble´i seaduse järgi v = Hd ja Hubble´i konstandi parameetri järgi ( 20 km/s
miljoni valgusaasta kohta ), saame hinnata Universumi vanust järgmise seose kaudu:
= = = =
(
(
=
(
(
(
Sellise seose järgi on Universum paisunud umbes 15 miljardit aastat, mis on ka Universumi
ligikaudseks vanuseks ( 13,7 on ligikaudu ka 15 ). Hubble seadusest tuletatud Universumi eluiga
ehk vanus on klassikalise füüsika mõtteviisi järgi rehkendamine, mis tegelikult ei ole päris õige.
Siin peab mõtlema nii, mis on omane relatiivsusteooriale. See tähendab seda, et 13,7 miljardit aastat
74