Maailmataju

nö. keha „omaajas“ ) kulgeb aeg lõpmata kiiresti. See tähendab seda, et keha jõuab omaajas
tavaruumis K ( näiteks vaakumis ) mistahes ruumipunkti hetkega ehk lõpmata suure kiirusega:
. Kuid hyperruumi K´ suhtes on keha „absoluutselt“ paigal ja seetõttu ei ole hyperruumi K´
suhtes ka aja teisenemist ehk:
△ = = =
See tähendab seda, et hyperruumi K` suhtes on keha kiirus „omaajas“ lõpmata väike. Kui keha
massiga m on tavaruumi K suhtes aga hoopis paigal ehk v = 0, siis hyperruumi K´ suhtes liigub see
kiirusega v´ = c. Näiteks kui me kiiruse teisenemise valemis
on kiirus v võrdne nulliga ehk
=
=
siis saamegi hyperruumi K´ suhtes kiiruseks c:
=
Reaalses maailmas tähendab see seda, et absoluutselt kõik kehad Universumis, millel on seisumass
m 0 ja seega seisuenergia E 0 = m 0 c 2 , liiguvad valguse kiirusega c hyperruumi K´ suhtes, kuid samas
võivad need meie tavaruumis K olla paigal. Ka valguse suhtes liiguvad kõik kehad kiirusega c.
Kuna keha m on tavaruumi K suhtes paigal ehk v = 0, siis tavaruumi K suhtes ei ole aeg teisenenud
ehk △t = t:
△ = = =
ja seetõttu saamegi hyperruumi K´ suhtes keha liikumiskiiruseks:
ehk
= △
= △
=
See tähendab seda, et kui keha m on tavaruumi K suhtes paigal ehk v = 0, siis hyperruumi K´ suhtes
on aeg teisenenud lõpmatuseni ehk △t = ∞:
= △
= =
Kui keha m liigub hyperruumi K´ suhtes kiirusega c ehk v´ = c, siis tavaruumi K suhtes ei ole aeg
teisenenud ehk △t = t:
= △
= △
=
107