Maailmataju

on selgelt näha seda, et keha m liikumiskiirus v sõltub aja kulgemisest ( näiteks mida rohkem aeg
teiseneb välisvaatleja suhtes, seda väiksema omaajaga jõuab keha liikuda ühest ruumipunktist teise
) või keha liikumiskiirus ise tingib aja kulgemise iseloomu ( näiteks mida kiiremini liigub keha,
seda enam teiseneb aeg ):
= △
Teepikkus ct võib olla valguse teepikkus tavaruumi K suhtes või seisumassiga keha teepikkus
hyperruumi K´ suhtes:
= △
milles s = ct. Järgnevalt analüüsime aja teisenemise
△ =
tulenevust hyperruumi K´ ja tavaruumi K füüsikalisest süsteemist. Näiteks kui keha massiga m
liigub tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c ( see võib olla näiteks valguse liikumine vaakumis
), siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ehk v´ = 0. Eelnevalt tuletatud valemis
on sellisel juhul v = c:
=
=
ja saamegi hyperruumi K´ suhtes kiiruseks
=
Reaalses maailmas tähendab see seda, et kui keha liigub vaakumis kiirusega c mistahes vaatleja
suhtes, siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ( s.t. „absoluutselt paigal“ ). Kuna keha m
liigub sellisel juhul tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c, siis aeg on tavaruumi K suhtes
teisenenud lõpmatuseni ehk △t = ∞:
△ = = =
ja seetõttu saame hyperruumi K´ suhtes keha liikumiskiiruseks:
ehk
= △
= △
= =
See tähendab seda, et kui keha m on tavaruumi K suhtes liikumiskiiruseks c ehk v = c, siis
hyperruumi K´ suhtes ei ole aeg teisenenud ehk △t = t:
50