Maailmataju

koosnev dipoolantenn ). Kui laadida neid kahte metallvarrast vastandmärgiliselt läbilöögi pingeni,
tekib varraste vahelises pilus sädelahendus ( s.t. elektrivool ). Vardad toimivad kui kondensaatori
plaatidena. Varraste vahel eksisteeriv elektriväli muutus elektrivoolu läbimisel järsult. See kutsus
esile elektromagnetlaine, mis ruumis edasi liigub. Tekkinud elektromagnetlainet on võimalik
registreerida teise varraste paariga, mille vahel tekib siis säde. Tekkinud sädelahendus annab
tunnistust elektromagnetlaine pärale jõudmisest.
Vaatame elektrilaengute polarisatsiooni palju lähemalt ehk erimärgiliste laengute vahelist ruumi.
Homogeense välja ( näiteks plaatkondensaatori ) korral on selle energiatihedus ruumis kõikjal
ühesugune. See on võrdne välja energia ja välja poolt hõivatud ruumala suhtega. Elektrivälja
ekvipotentsiaalpinnad asetsevad välja jõujoontega risti ja mitteühtlaselt. Välja jõujoon on väljajoon,
mida matemaatiliselt väljendatakse ruumi koordinaadi diferentsiaalina, sest igale ruumipunktile
väljas vastab mingi suurus. Välja ekvipotentsiaalpind ehk sama välja pinnad skalaarväljas on
selliste punktide geomeetriline pind, mille korral f(x,y,z)=const. Sellise välja gradient on ( mis
näitab välja muutumist ruumis, mitte ajas ) igas punktis risti seda punkti läbiva pinnaga ja
divergents näitab vektorvälja allikat – antud elektrivälja korral laengute ( allikate ) tihedust.
Potentsiaalse ehk antud välja korral on rootor ( mis näitab vektorvälja keeriselisust ) ja seega
vektorvälja tsirkulatsioon kõikides välja punktides null. Kahe erinimeliselt laetud tasandite vahelise
resultantvälja tugevus E avaldub väljaspool tasanditega piiratud ruumi võrdub see aga
nulliga. Tasandite vahel on väli homogeenne. Kuid tasandite servade läheduses pole väli enam
homogeenne ja ka väljatugevused erinevad suurusest σ/ε 0 . Erimärgiliste laengute vahelise ruumi
keskel võrdub välja potentsiaal nulliga, kuid see potentsiaal erineb nullist ( nullist suurem ) seda
rohkem, mida lähemal on potentsiaal „+“ ja „-„ laengule.
Magnetväli eksisteerib liikuvate laengute ( näiteks vooluga juhtmete ) ümber, kuid samas ka
laengukandjate puudumise korral ( näiteks erimärgiliselt laetud pindade vahelises ruumis ). Ühe
laaduva pinna tugevnev elektriväli paneb laengud teisel pinnal liikuma. Seda nimetatakse
nihkevooluks. Positiivse ja negatiivse pinna vahelise ruumi läbiva nihkevoolu korral kaasneb
elektrivälja muutumisega magnetväli. Kuid vahelduvvoolu läbiminek erinimeliselt laetud pindade
vahelisest ruumist saab toimuda ainult muutuva elektrivälja vahendusel. Elektrivälja muutumise
tagajärjel tekib magnetväli sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See tähendab, et muutuva
elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. Niimoodi esinebki positiivse ja negatiivse pinna
vahel magnetväli, mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise
suunda. Elektrivälja jõujooned ja seega selle tugevuse muut ΔE on suunatud ühelt pinnalt teisele.
Tugevneva ja nõrgeneva elektrivälja tugevuse muudud on erineva suunaga ja vastavalt on ka
tekkiva magnetvälja suund neil kahel juhul erinev. Kuid magnetvälja muutumisel tekib omakorda
pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Magnetvälja muutumisega kaasneb pööriselektriväli,
mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli ei ole enam
potentsiaalne. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse elektromagnetilise
induktsiooni nähtuseks.
Ajas rändamise korral tekib inimese keha pinnal lõkspind nii, et kogu inimese keha rändab ajas.
Kuid inimese elektriliselt polariseerunud närvisüsteemis tekkiv lõkspind põhjustab ainult väljade
eraldumist närvisüsteemist. Sellisel juhul ei kao inimese närvisüsteem ega inimene ise, vaid väljad
eralduvad hyperruumi sarnaselt nii nagu mobiiltelefonist eralduvad elektromagnetlained
ümbritsevasse ruumi. Esimesel juhul rändab inimene ajas, kuid teisel juhul eralduvad ainult väljad
inimese närvisüsteemist, mille käigus jäävad laengud ja neuronid alles ( s.t. need ei rända ajas ).
Mõlemal juhul on põhjustajaks aegruumi lõkspinna tekkimine positiivselt ja negatiivselt laetud kihi
vahelise ruumala läheduses.
Kui füüsikalist keha ümbritseb või katab aegruumi lõkspind, siis keha pole enam „kontaktis“ ehk
vastastikmõjus ümbritseva aegruumiga ja absoluutselt kõige muuga, mis eksisteerib ajas ja ruumis.
Seetõttu võib öelda, et keha eksisteerib hyperruumis ehk väljaspool aegruumi, „kus“ ei eksisteeri
enam aega ega ruumi.
Aegruumi lõkspind on aja ja ruumi piir, kus meie igapäevaselt kogetav aegruum lõpeb ( ehk
lakkab eksisteerimast ). Aegruumi lõkspind võib olla lahtine või kinnine. Aegruumi lõkspind on
aegruumi augu pind.
149