Maailmataju

=
Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ehk selle läbimõõdu d saame leida ainult siis, kui me paneme
selle kihi ruumala V võrduma kerakujulise aegruumi lõkspinna ruumalaga V. See on sellepärast nii,
et mõlemal juhul ehk võrdsete ruumalade korral peab elektrilaengu q suurus olema üks ja sama, sest
laengu mõju aegruumi meetrikale on alati ühtmoodi. Kuna aegruumi lõkspinna kihi läbimõõt d on
palju väiksem kera läbimõõdust D, siis on plaatide kuju kõrvalekalle tasandilisusest tähtsusetu ja me
võime rakendada kahe plaadi vahelise ruumala valemit: V = dS, milles d on kahe plaadi vahekaugus
ja S on mõlema plaadi pindala:
=
Laeng q ja pindala S võivad olla näiteks vastavalt 1 C ja 2 m 2 . Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ehk
selle läbimõõdu d saame leida seosest:
=
milles raadius R on nö. Nordströmi raadius R N ( ehk lihtsalt R q ). Viies viimases valemis konstandid
ühele poole
=
( on kõik konstandid ) tähistame seda avaldist ainult tähega k:
=
milles üldkonstandi k väärtus avaldub järgmiselt
= =
Kui kera elektrilaeng on näiteks 1 C, siis Nordströmi raadiuse R suuruse saame leida järgmiselt:
= =
milles q = 1 C ja ε = 1. Kera ruumala V valem avaldub järgmiselt:
milles pindala S on kera pindala:
= =
=
227