Maailmataju

tsivilisatsiooni keskkond on meile kui inimkonnale paradiis, sest üliarenenud tsivilisatsiooni poolt
loodud tehnoloogia on meile maagiast eristamatu.
Kristluse arusaamade järgi hakkas inimkonna pattu langemine Jumala keelust üleastumisega.
Jumal keelas Aadamal ja Eeval hea ja kurja tundmise puult vilja maitsta, kuid Eevat viis kimbatusse
madu, mille tagajärjel astus ta Jumala keelust üle ja maitses õuna hea ja kurja tundmise puult.
Hiljem pakkus Eeva ka Aadamile maitsvat õuna, mida ta lahkelt ka vastu võttis. Tekib küsimus, et
miks Jumal keelas inimestel võtta vilja hea ja kurja tundmise puult? Vastus sellele küsimusele
seisneb selles, et inimene ei tee vahet heal ja kurjal ning see ongi lihtne ja ainuke põhjus, miks
Jumal keelas inimesel hea ja kurja tundmise puult vilja võtta. Selle tõestuseks oleme näinud ju kogu
inimajaloo jooksul erinevaid sõdasid, konflikte ja barbaarsust. Vägivald ( agressiivsus, agressioon )
ja ebaõiglus on inimkonnaga pidevalt kaasnev osa, mis on nagu viirus peremeeslooma küljes. Kogu
teadaoleva ( ehk kirja pandud ) inimajaloo jooksul on rahu aega eksisteerinud ainult 8 % ehk 268
aastat. Ülejäänud aeg on sõdadest ja konfliktidest räsitud.
Kuna Eeva oli esimene inimene kes langes pattu ( võttes esimesena keelatud puuotsast õuna ja
seda hammustanud ) ning selle tagajärjel langesid pattu ka kõik temast järgnenud inimpõlved, siis
pärast seda on sajandite jooksul paljusid naisi üle kogu maailma tagakiusatud ja seatud neile
õiguslikke piiranguid. See pole tegelikult õige, sest peale Eeva langes pattu ka Aadam kui Eeva talle
õuna pakkus ja ta selle ka kõhklematult vastu võttis. Vahet pole, kes langes esimesena pattu. Pattu
langesid nad siiski mõlemad nö. võrdse mõõdupuuga.
Kuna inimkonna religioon on loodud maavälise ülitsivilisatsiooni poolt ( mille arengutase ületab
inimkonna taset mitmekordselt ), siis võivad tekkida kahtlused, et kas religiooni mõnesid jooni on
üldse võimalik „rakendada“ madalama arenguga tsivilisatsioonile nagu seda on inimtsivilisatsioon.
Näiteks kas on võimalik see, et inimeste vahel tekiks „ligimese armastus“ ( millest õpetas meile
Jeesus Kristus ). Maavälises ülitsivilisatsioonis, kus mõistuslik elu eksisteerib füüsiliselt ainult
valgusena ja selle isendi teadvusseisund erineb inimeste omast tunduvalt, siis kas inimesed oleksid
suutelised mõistma ligimese armastuse olemust? Paraku sõdadest ja konfliktidest räsitud
inimühiskond seda aga välja ei näita. Kuna inimajalugu iseloomustavad pidevad sõjad ja konfliktid
erinevate inimeste, rahvuste ja riikide vahel, siis seega kaldume järelduma, et vähemalt osad Jeesuse
õpetused ei ole ilmselt inimtsivilisatsioonile „rakendatavad“, sest need on ainuomased ainult
maavälisele ülitsivilisatsioonile, mitte sellest algelisemale tsivilisatsioonile nagu seda on näiteks
inimkond. Kuid sellegipoolest peab mainima, et selline järeldus on siiski üsna vaieldav. Paljudes
usundites esinev tekstide mõistukõne vorm viitab selgelt sellele, et tulnukad kohandasid inimestele
enda loodud maailmafilosoofiat vastavalt inimeste arusaamise võimalustele ajas ja ruumis.
Oleks väär arvata, et kõik maailmas kunagi eksisteerinud erinevad religioonid lõid inimkonnale
just maavälised tsivilisatsioonid. See on tegelikult ainult osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli
religioonide kujunemistel oma kindel roll. Näiteks iidsetel aegadel eksisteerisid erinevate väikeste
loodusrahvaste erinevad usundid ja tuntud egiptuse usundites esinesid kuulsad Olympuse jumalad,
kellel ei olnud reaalsusega aga midagi pistmist. Kuid võib kindlalt väita, et tänapäeva maailma
suurimate religioonide kujunemistel inimühiskonnas on olnud ja ka jäänud kindel roll siiski
maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeedil Maa. Nemad on vorminud inimeste religioone ja
läbi selle ka erinevaid kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil
eksisteerib kindel seos inimühiskonnas esineva religiooniga.
1.8 Jeesus Kristus ja tema õpetused
Piibli Uue Testamendi õpetused on enamasti seotud Jeesusega – tema õpetustega ja
ülestõusmisega. Kristlik eshatoloogia seisneb usus Jeesusesse. Jeesust peetakse inimese ainsaks
lunastajaks. See tähendab seda, et kui inimesed hülgavad Jeesuse kui oma lunastaja, siis toob see
endaga kaasa nende huku. Kui aga võetakse jeesust omaks, siis lasub inimesele lõputu õndsus.
71