Maailmataju

Visuaalsetest kunstidest paistab silma kõige rohkem just arhitektuur. Seda mõistetakse kui
ehitus- kunsti. Ehitisi on inimesed rajanud juba alates kiviajast. Kuid kõige väljendusrikkamad
ehitised on sellised, mis on seotud just religiooniga. Sellepärast liigitatakse arhitektuur kahte suurde
rühma – on olemas sakraalsed ehk pühalikud ja profaansed ehk ilmalikud ehitised. Näiteks kirikud
on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks
muhameedlased nimeta- vad neid ehitisi mošeedeks ja kõikidel teistel religioonidel on aga need
ehitised templid. Niisamuti ka kabelid ja kloostrid on sakraalehitised. Kuid profaansed ehitised on
just sellised hooned, mis on seotud sõjapidamisega. Sellised on näiteks linnused, kindlused,
linnakindlustused jne. Ka lossides ja linnade raekodades ilmneb suurt kunstilist tähendust.
Niisamuti on hakatud nägema kunstilist tähendust ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes, kuid
seda alles 20. sajandil. Kunstiline tähendus on esinenud erinevate hoonete kooseksisteerimisel või
loodusega kokkusobitamisel. Näiteks kui luuakse ansam- bleid, planeeritakse linnasid jne.
Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest
väga kõvast materjalist. Skulptuurikunstis eristatakse ümarplastikat ja reljeefe. Reljeefi vaadeldakse
ainult ühest küljest. See võib olla mõõtmetelt kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuure
liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla
ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega.
Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei
pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist
kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud.
Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed
miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane
kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline
nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat
tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust,
siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks
savist, metallist, klaasist, puidust, nahast, tekstiilist jm materjalidest on valmistatud kunstilisi
objekte. 20. sajandil hakati koostama plaane tehiskeskkonna tööstusliku tootmi- seks. Seda
nimetatakse disainiks. Foto, filmi, video ja arvutite kasutusele võtmine on tohutult muutnud
visuaalsete kujundite maailma.
Maalikunsti ja skulptuuri on peetud kauniteks kunstideks. Kaunite kunstide mõiste levis 17.-18.
sajandil, mil ühiskonnas mõjus klassitsistlik esteetika. Sel ajal peeti kunstniku peamiseks
ülesandeks just ilu loomist. Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst
kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19.
sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks.
Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued
kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda
''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi
realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks.
Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism
jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult.
Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid
vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise
korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodusvorme.
Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse
mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga
erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest – et kas need mõjuvad
inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi
olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on
kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist.
Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on
15