Maailmataju

10. Näiteks sfäärilise kujuga aegruumi lõkspind tekib elektriliselt laetud kera tsentrisse, mille
korral elektrivälja potentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus väheneb laetud
kera pinnast eemaldumisel ( ehk kaugenemisel ). Kuid elektriliselt laetud kera võib olla ka
selline, mille korral väheneb väljapotentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus
hoopis kera tsentri suunas. Sellisel juhul on tegemist vastupidise olukorraga, mille korral ei
eksisteeri elektriväli enam väljaspool kera, vaid on kera sees. Sellisel juhul „peaks“
aegruumi lõkspind tekkima mitte enam kera tsentris, vaid „ümber kera pinna“ ( s.t. kera
välispinna läheduses ). See on sellepärast nii, et aegruumi lõkspind tekib ainult
väljapotentsiaali φ kahanemise suunas.
11. Esimesel juhul tekib aegruumi lõkspind elektriliselt laetud kera tsentrisse, mis on sfäärilise
kujuga ja mille raadius R suureneb vastavalt kera laengu q suurenemisele. Sealjuures võivad
kera ja aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk raadiused olla erinevad või ühesuurused. Kuid
teisel juhul tekib aegruumi lõkspind mitte enam laetud kera tsentrisse, vaid katva kihina
ümber kera pinna ehk kera välispinna vahetus läheduses. Sellisel juhul on kera ja aegruumi
lõkspinna pindalad S alati „peaaegu“ ühesuurused ning kera laengu q suurenemise korral
„pakseneb“ sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna kiht, mis „katab“ laetud kera kogu ruumala
ruumis. Kui esimesel juhul on oluline aegruumi lõkspinna pindala suurus, siis teisel juhul on
oluline ainult aegruumi lõkspinna kihi paksus, mitte enam selle pindala suurus.
12. Sellist juhtu, mille korral vähenevad laetud kera väljapotentsiaalid kera tsentri suunas,
looduses puhtal kujul ei eksisteeri ja ei ole võimalik ka tehniliselt ( s.t. kunstlikult ) luua.
Ainus võimalus on seda olekut luua nii, et kera saab polariseeritud elektrilaengu. See
tähendab seda, et keral on kaks kihti, mis on laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt
laetud pealmine kiht „katab“ positiivselt laetud alumist kihti. Sellisel juhul tekib kaks välja,
mille korral alumise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentrist eemaldumisel, kuid
pealmise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentri suunas. Antud juhul huvitabki meid
see pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise juhuga, mille korral aegruumi
lõkspind ei teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
13. Elektrilaengute polarisatsiooni korral avalduvad väga väikesed välja energiad, mis ei ole
võimelised mõjutama ümbritseva aegruumi meetrikat. Kuid sellest hoolimata tekib
elektrivälja geomeetriliste seaduspärasuste ehk funktsioonide tõttu laengute polarisatsiooni
korral erimärgiliste laengute vahelise ruumala vahetusse lähedusse aegruumi lõpmatu
kõverus ehk aegruumi lõkspind, milles kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub nulliga
ehk ds = 0. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole välja energia ise lõpmatult suur,
mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja
lõpmatult suurt energiat. Inimene rändab ajas parajasti siis, kui selle sama inimese kogu
keha pinnalaotus on laengute poolt polariseeritud nii, et inimese keha pinna peal ja otse selle
all eksisteerivad vastasmärgilised laengud. Kui aga mingisugune keha pinna pealne osa jääb
siiski laengute polarisatsioonist katmata, siis inimene ajas ei rända.
14. Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda
“topeltlaadumisena”. See tähendab seda, et keha on elektriliselt “topelt” laetud siis, kui keha
kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on erimärgilised.
15. Polariseeritud keha laeng on tervikuna neutraalne nagu näiteks aatom, mille keskel asub
positiivse laenguga tuum ja selle ümber „tiirlevad“ negatiivse laenguga elektronid.
16. Kokkuvõtteks võibki öelda seda, et aegruumi auk ( ehk ussiauk ) on avatud aegruumi
lõkspinna poolt, mille tekitajaks on elektrilaengute polarisatsioon.
Eelnevalt oli lühidalt ja järjekorras väljatoodud need olulised pidepunktid, mille alusel me
143