Maailmataju

Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes.
Kehade mass kõverdab aega ja ruumi. Kuid üldrelatiivsusteooria ei anna vastust küsimusele, et
miks mass kõverdab aegruumi? Mass kõverdab aegruumi, kuid miks see nii on? Vastused nendele
küsimustele annab ajas rändamise teooria.
Erirelatiivsusteoorias näitasime keha seisuenergia E = mc 2 seost ajas rändamise füüsikaga. Kõik
kehad eksisteerivad tavaruumis, milles eksisteerib aeg ja ruum. Aeg kui kestvus on pidevalt
„liikuv“. See tähendab, et aeg ei jää kunagi „seisma“. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat.
Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ka aja suhtes ( s.t. me kõik liigume ajas tuleviku
poole ), kuid aeg ei ole mingisugune objekt. Sellest tulenebki seisuenergia E = mc 2 kõikidele
kehadele Universumis. See tähendab seda, et energia mc 2 on oma olemuselt siiski keha „kineetiline
energia aja suhtes“. Kõik kehad liiguvad hyperruumi K´ suhtes, sest tavaruum K liigub hyperruumi
K´ suhtes kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel on „kineetiline“ energia ja seega ka mass.
Niimoodi võib energia mc 2 olla kineetiline energia „liikuva hyperruumi suhtes“ ehk E = mc 2 on
keha aja suhtes eksisteeriv energia.
Sarnaselt seisuenergiaga peab ka keha raske mass olema kuidagi seotud ajas rändamise
füüsikaga. Üldrelatiivsusteooria järgi on inertne mass ja raske mass omavahel võrdsed ehk
ekvivalentsed. Mass on keha inertsi mõõt ehk see kirjeldab keha inertsi kiiruse muutuste suhtes. See
tähendab seda, et mida suurem on kehal mass, seda rohkem aega läheb vaja keha kiiruse
muutmiseks. Näiteks raske rongi pidurdamine võtab oluliselt kauem aega kui näiteks lapsevankri
pidurdamine. Nende kahe keha pidurdusteede pikkused on väga erinevad ühe ja sama kiiruse
arvväärtuse korral. Järelikult, kui K-s ( tavaruumis ) keha mass suureneb ( mitte liikumiskiirus K
suhtes ), siis keha liikumiskiirus K´-i ( ehk hyperruumi ) suhtes muutub aeglasemaks, sest K enda
liikumiskiirus jääb alati samaks K´ suhtes. Selle paremaks mõistmiseks toome välja järgmise rongi
näite. Kui rong sõidab ühtlaselt ja sirgjooneliselt mööda teed ja rongi sees mõne keha mass ajas
tohutult suureneb, siis mida suurem on keha mass, seda aeglasemalt liigub rong ja keha enda kiirus
jääb lõpuks maapinna suhtes üldse paigale. Aga keha liikumiskiiruse muutumine K´ suhtes
tähendab juba aja ja ruumi teisenemist nagu see oli juba näidatud erirelatiivsusteoorias. Sellest
järeldubki tõsiasi, et mida suurem on kehal mass, seda enam see kõverdab ümbritsevat ruumi ja
aega.
Palju täpsemalt öeldes ei kõverda aegruumi mitte ainult ( lihtsalt ) keha mass, vaid tegelikult
massi tihedus ehk massi ja aegruumi vaheline suhe. Näiteks kui suur naftatanker oleks ainult
pisikese liivatera suurune, siis oleks tema gravitatsioonijõud isegi planeet Maast palju suurem. Kuid
tavasuuruses ehk tegelikkuses on naftatankeri gravitatsioonijõud Maast palju kordi väiksem. Mida
väiksem on keha ruumala ehk mida tihedam on keha mass, seda lähemale jõuavad keha ruumi
mõõtmed selle sama keha gravitatsioonitsentrile ( ehk Schwarzschildi pinnale ). Seetõttu suurenebki
keha massi tiheduse suurenemise korral gravitatsioonijõud keha pinnal ja selle vahetus läheduses (
ehk ümbritsevas ruumis ). Massitihedus avaldub massi ja ruumala jagatisena: ρ = M/V, kuid
kosmoloogias tähistatakse massi-energia tihedust tensorina:
130