Maailmataju

põlvkondade ) isenditega või esinevad nendel üha enam uusi geneetilisi mutatsioone ehk
geenihaiguseid. Kuni lõpuks pole enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad
hakkavad kordama eelmiste põlvkondade vanu isendeid. Juba tänapäeval leiab teadus, et igal
inimesel on maailmas vähemalt 6 teisikut. Nendest ühega kohtuda loetakse tõenäosuseks 9 %. Liigi
genofondi vananemine tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda
piiramatult ja mitte sellepärast, et liik hävib mõne keskkonna katastroofi tõttu ( mis on ka muidu
võimalik ), vaid sellepärast, et geneetiline informatsioon hakkab otsa saama – hakkab ennast
kordama ning vastavalt sellele liigi üldine genofond vaesub. On võimalik seegi, et levima hakkavad
siis ka üha rohkem ja varem esinemata erinevaid haigusi ja geneetilisi mutatsioone ( vaimu või
füüsilise puudega isendeid ).
Kosmosetulnukad soovivad rikastada enda genofondi ja seetõttu nad lõidki inimkonna tuhandeid
aastaid tagasi. Selle realiseerimiseks käivad meie eluajal veel eksperimentaalsed katsed, mis
väljenduvadki kuulsates tulnukate inimröövide juhtumites. Inimsugu on veel praegu väga noor liik
ja seetõttu veel väga vähe omavahel geneetiliselt kombineerunud. ÜRO 2014 ja 2015 aasta andmete
kohaselt on Maal elanud kokku umbes 107 miljardit inimest ja neist ligikaudu 6,5 % elab praegusel
ajal. Aastaks 2100 elab Maal hinnanguliselt umbes 10 miljardit inimest ja selleks ajaks on maailma
rahvaarvu suurenemine tõenäoliselt stabiliseerunud. Inimkond annab suhteliselt noore liigina uut
geneetilist informatsiooni tulnukate eneste ellujäämiseks, kuid inimkond ei ole siiski ainus loodud
tehisliik Universumis. Tulnukad ise on palju kordi andnud kontaktleritele mõista, et olemas on veel
palju teisigi liike, mis asustavad lausa terveid planeete ja mis erinevad Maa elusloodusest täielikult.
Neist osad on ka mõistusliku elu tasemel, kuid osad aga mitte. Maavälised ülitsivilisatsioonid
loovad Universumis üha uusi ja uusi eluvorme ja seega on nad võtnud bioevolutsiooni juhtimise
enda kätesse. Genofondi vaesumise probleem ilmneb tulevikus ka inimkonnal ainuüksi endal ning
on võimalik, et praegusel ajal elavad teadlased ( näiteks bioloogid, geneetikud jne ) ei teagi või ei
adu selgelt veel selle probleemi reaalset võimalikkust meie liigi suhtelises tulevikus. Inimeste
teadmised bioloogiast ( eriti geneetikast ) on selle täielikuks mõistmiseks veel üsna kesised.
Praeguse aja ( s.t. 21. sajandi esimese poole ) Maa probleemid kuuluvad pigem elusa keskkonna
ohutuse valdkonda nagu näiteks kliimasoojenemine, tuumaenergia ohutus, keskkonnareostus jne.
Planeet Maal elavad inimesed on arenenud primaatidest ( sest arheoloogia teaduse veenvaid
fakte ja argumente ei ole võimalik ratsionaalselt ignoreerida ega falsifitseerida ), kuid samas
osaliselt ka maavälisest mõistuslikust liigist ehk kosmosetulnukatest ( sest ajas rändamise
tehnoloogiat kasutades on võimalik tuvastada ka tulnukate inimröövi juhtumite tegelikkust ). See
tähendab seda, et inimesed ei ole tegelikult 100 % pärit ahvidest ega ka 100 % pärit tulnukatest,
nagu paljud ufoloogid on seda aja jooksul arvanud. Inimesed on tulnukatega geneetilises suguluses,
mis teevad meist nendega sugulusliigi. Mõndades tulnukate inimröövi juhtumites on tulnukad ise
kontaktleritele piltlikult väljendanud nende seost meiega öeldes nii, et „meie oleme nende lapsed“.
Et rikastada tulnukate genofondi, peavad nad meiega liituma ehk astuma inimestega sugulisse
kontakti. Nii inimeste kui ka tulnukate liigist proovitakse luua ristsugutist. Nende sooviks on luua
pidevalt uusi liike. Tulnukad uurivad võimalikkust meie ristandumist nendega, et luua uus töökorras
liik. Sellepärast röövitaksegi inimesi igal pool üle kogu maailma ja tehakse nende peal meditsiinilisi
läbivaatusi, et kontrollida inimeste bioloogilist ja ka kultuurset arengut. Meie tegemised Maal on
neile väga hästi teada. Nii on seda tehtud järjepidevalt juba tuhandeid aastaid. Kuna röövitavaid
inimesi on kogu maailmas üldkokkuvõttes miljonites ja seega tulnukate ning inimeste hübriide (
järglasi ) on samuti väga suur hulk, siis seega uuritakse mitte ainult üksikindiviidide arengut, vaid
ka suuri gruppe ja selle erinevaid ühiskondi. Uurimuste tähelepanu on koondunud isegi kogu
tsivilisatsiooni ( kui võimaliku uue liigi ) evolutsiooni ja analüüsitakse üksikindiviidide omavahelist
kokkusobivust. Uuritakse ja analüüsitakse uue liigi võimalikku mitmekesisust, genoomi, genotüüpi,
genofondi jne. Suurim tähelepanu seisnebki geneetilise informatsiooni uurimisel. Tulnukate ja
inimeste vahel aretatakse välja uus mõistuslik liik, mis aretatakse omakorda veel sellisele tasemele,
mis on kirjeldatud Maailmataju ülitsivilisatsiooniteoorias. Eshatoloogia peatükis näeme hiljem, et
ka inimkond muutub selliseks „supereluvormiks“, kuid seda alles väga kauges tulevikus või pärast
inimeste bioloogilist surma.
Kuna inimkonna lõi üliarenenud maaväline tsivilisatsioon, kes on tehniliselt võimeline
49