Maailmataju

aega hapnikku. Vallandub elektromagnetiline energia, mis võibki tekitada SLK-sid.
Hõljumise ja lendamise tunne, müstilised kogemused, kehaväline tunne, mälestuste
taasaktiveerumine, deja vu kogemus – kõiki neid tundeid võib põhjustada oimusagara teatud
piirkondade liiga suur aktivatsioon. Ka magama jäädes võivad inimesel tekkida tunneli
kogemused. Kuid neid võivad tekitada ka narkootikumid, nagu LSD või meskaliin.“ ( „Life
after death, a skeptical inquiry“, executive producer: Erik Nelson )
„Inimese psühholoogia määrab ära selle, kellena nähakse valgusolendit. Näiteks inimese
eraelu, mälestused, ühiskond jne. Näiteks kristlased näevad Jeesust, kuid samas
mittekristlased näevad teisi jumalusi. Vahel nähakse ka varem surnud lähedasi inimesi.
Inimkeha pingestavad situatsioonid ( nagu näiteks operatsioon, insult, infarkt, autoavarii,
uppumine jne ) vallandavad ajus neurokeemilised reaktsioonid. Surmalähedasi kogemusi on
kirjeldatud väga sarnaselt juba tuhandeid aastaid. Just kirjelduste sarnasus näitab seda, et
SLK-d on aju erinevate funktsioonide tagajärg. SLK-d näitavadki seda, kuidas inimene
sureb. SLK-d on sureva aju viimaste funktsioonide vallandumine.“ ( „Life after death, a
skeptical inquiry“, executive producer: Erik Nelson )
Neuroteaduslik fakt on see, et mõned minutid enne aju ja südame töö täielikku lakkamist esineb
tõepoolest virgatsainete konsentratsiooni plahvatuslik suurenemine inimese ajus ( mida arvataksegi
olevat põhjuseks inimese SLK-de kogemuste esinemistele ), kuid inimese reaalne kehast väljumine
toimub hoopis sellest järgneval ajaperioodil ehk pärast virgatsainete ühendite keemilist möllu
inimese ajus. Selle kohta on isegi dokumenteeritud tõendeid:
„Kuna SLK-de kogemuste ajal on inimestel ajulained kadunud ( ja nende ajud ei ole
normaalselt töötanud ), siis seega teadvus ei sõltu töökorras ajust. Sellegipoolest nad
tulevad uuesti teadvusele.“ ( „Life after death, a skeptical inquiry“, executive producer: Erik
Nelson ).
Siin kohal võib näiteks tuua ka Pam Reynoldsi juhtumi, mis on üks paremini dokumenteeritud nn
surmalähedase kogemuse juhtumeid ajaloos. Tähelepanuväärne on selle juhtumi puhul ajahetked,
mil erinevaid toiminguid läbi viidi. Arsti lõikus kestis umbes 7 tundi ja patsiendi vaatlused viitasid
väga tugevast ja selgest nägemisest ajal, mil haige patsiendi ajutegevus oli lakanud ning silmad
suletud. Juhtum on väga detailselt ja hästi dokumenteeritud. Sellest tulenevalt on tähelepanuväärne
see, et ajahetkel, mil ajutegevus ja südame töö olid lakanud ( ehk virgatsainete töö mõju oli
sisuliselt olematu ), suutis surnud patsient kirjeldada väga täpselt tema kallal tehtavaid operatsiooni
toiminguid, mis toimusid samuti täpselt sellisel ajahetkel, mil tema südame ja aju töö olid juba
lakanud. Sellisel juhul ei saa seda enam seletada virgatsainete tegevusega ehk lihtsustatult
ajukeemiaga, sest sellisel ajahetkel ( mil inimese aju ja süda enam ei töödanud ) on nende mõju
praktiliselt olematu. See näitab selgelt ka seda, et reaalne kehast väljumine ilmneb just pärast aju ja
südame töö lakkamist ehk pärast virgatsainete möllavat staadiumit ajus.
Valgus
Ajusurm esineb inimesel bioloogilise surma korral. Sellises “seisundis” kui ka kliinilises surmas
oleval inimesel ei tohiks üldse mingeid tundeid esineda, ega ka näha või kuulda. Seda, et inimene
üldse midagi kogeb ajusurmas olles, ei oleks tavameditsiini järgi üldse võimalik – ükskõik kuidas
me neid nähtusi ka tõlgendame. Surnud inimene ei tohiks ju üldse midagi näha, kuulda ega tunda.
„Kuna SLK-de kogemuste ajal on inimestel ajulained kadunud ( ja nende ajud ei ole
133