Maailmataju

inimene köögist ära olnud ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis, vaid ka
elutuba, inimene, maja jne. Seda sellepärast, et me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega
ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa ka Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi
tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tsentri, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis kõige
lõpuks Universumi pideva paisumisega. Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ( ainuüksi
juba Universumi paisumise tõttu ). Sellest tulenevalt on olemas nö. näilised ja tõelised endised ( ja
ka tulevased ) asukohad ruumis. Näiteks kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes
naaseb ta tagasi kööki, siis see köök ( nagu ka kõik ülejäänud Universumi aegruumi piirkonnad ) ei
ole täpselt sama ehk ei ole ruumis täpselt samas asukohas. Kõik kehad Universumis liiguvad kaasa
Universumi üldise liikumisega. Universum on pidevas muutumises ja liikumises. Köök on ruumis
liikunud inimese äraoleku ajal ( tegelikult kogu aeg ) vähemalt miljoneid kilomeetreid. Kui aga
inimesel on siiski soov tagasi tulla nö. „tõelisesse endisesse“ kööki ( mitte näilisesse endisesse
kööki ), kust ta mõni aeg tagasi lahkus elutuppa, peab ta sellisel juhul aegruumist „lahti pääsema“,
mis kisub pidevalt temaga ( ja kõige muuga ) kaasa. Kuid köögi tõeline endine asukoht on ruumis
jäänud väga kaugele ( ja ka pidevalt kaugeneb Universumi kosmoloogilise paisumise tõttu ).
Näiteks saja aasta tagune planeet Maa on „ruumis“ väga kaugele jäänud. Köögi „näiline“ endine
asukoht ruumis eksisteerib alati siis kui me seda mistahes ajahetkel külastame. Oluline järeldus on
see, et mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( ja ka tulevaste ) asukohtade külastamine „ruumis“ ongi
tegelikult juba oma olemuselt ajas rändamine.
Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“:
1. Liikudes näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ajas
rändamist ei avaldu. Esineb ainult „tavapärane“ Universumis liikumine, mida me kõik
igapäevaselt teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis
tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte
Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse
saarose tsükkliks.
2. Liikudes tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldub
ajas rändamine, sest kehtib ka erirelatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise
lahutamatusest. Ajas on võimalik rännata minevikku ja tulevikku.
Siinkohal ilmneb ka põhjus, et miks me ei saa ruumis tavapäraselt liikudes ka ajas rännata. Seda
sellepärast, et aegruumi piirkondade tõelised endised asukohad ruumis eemalduvad meist pidevalt (
Universumi paisumise tõttu ) ja seepärast jäävad need meile lihtsalt kättesaamatuks. Kõik kehad
Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava
telje ühe ööpäeva jooksul. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud
ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje ja pöörlemise käigus nad ka
liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Samal ajal tiirleb
kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis
liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb.
Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust.
1.1.4 Ajas rändamise põhiseadus
Kui inimene liigub oma majas näiteks köögist elutuppa ja mõne aja möödudes tagasi elutoast
kööki, siis tundub, et köök on täpselt samasuguses asukohas ruumis, kus see varem oli. Kuid see
ainult näib nii, sest see ei ole tegelikult õige. Köök ( ja isegi elutuba ning inimene ise ) ei ole täpselt
12