Maailmataju

Näiteks elektrotehnikas kasutatav akumulaator ehk lihtsalt aku saab laetud elektrivoolu abil,
mille korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude mõjul. Elektrostaatiline laeng tekib
kehal hõõrdumise teel.
7. Aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng
ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud, mis
takistaksid aegruumi kõverdumist. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada
mistahes suurt laengut. Näiteks kondensaatoril ehk kahe erinimeliselt laetud pinna vahelises
ruumis on elektrivälja energia väga väike ( samuti ka väljapotentsiaalid on väga väikesed ),
kuid samas esinevad väga suured elektrilaengud ja väljatugevused. Näiteks kui
kondensaatori mahtuvus on 0,6 mF ja selle laeng on 0,12 C, siis seega kondensaatoril on
energia „kõigest“ 12 J.
8. Laengu elektrivälja energia ( laengu elektrivälja potentsiaali ) suurus sõltub küll laengu enda
suurusest, kuid peale selle sõltub see laengute polarisatsiooni korral veel ka positiivse ja
negatiivse laengu vahekaugusest. See tähendab seda, et positiivse ja negatiivse laengu vahel
on väljal energia, mille suurus sõltub peale laengute enda suuruse ka veel nende vahekaugusest.
Positiivse ja negatiivse laengu vaheline välja energia väheneb, kui nende laengute
vahelist kaugust vähendada ( ja vähendada ka laengute enda arvväärtust ).
9. Kui laengu poolt tekitatava aegruumi lõkspinna kuju sõltub laengu välja ekvipotentsiaalpinna
kujust, siis peab aegruumi lõkspinna tekkimine sõltuma ka välja ekvipotentsiaalpinna
tiheduse suunast. Ekvipotentsiaalpinna tiheduse suund määrab ära selle, et millises suunas
elektrivälja tugevus nõrgeneb või suureneb. Väljatugevus on seotud omakorda elektrijõuga.
Elektrivälja tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaali-gradiendiga: E = - gradφ.
Skalaarse funktsiooni φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles funktsioon kasvab
kõige kiiremini.
10. Näiteks sfäärilise kujuga aegruumi lõkspind tekib elektriliselt laetud kera tsentrisse, mille
korral elektrivälja potentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus väheneb laetud
kera pinnast eemaldumisel ( ehk kaugenemisel ). Kuid elektriliselt laetud kera võib olla ka
selline, mille korral väheneb väljapotentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus
hoopis kera tsentri suunas. Sellisel juhul on tegemist vastupidise olukorraga, mille korral ei
eksisteeri elektriväli enam väljaspool kera, vaid on kera sees. Sellisel juhul „peaks“
aegruumi lõkspind tekkima mitte enam kera tsentris, vaid „ümber kera pinna“ ( s.t. kera
välispinna läheduses ). See on sellepärast nii, et aegruumi lõkspind tekib ainult
väljapotentsiaali φ kahanemise suunas.
11. Esimesel juhul tekib aegruumi lõkspind elektriliselt laetud kera tsentrisse, mis on sfäärilise
kujuga ja mille raadius R suureneb vastavalt kera laengu q suurenemisele. Sealjuures võivad
kera ja aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk raadiused olla erinevad või ühesuurused. Kuid
teisel juhul tekib aegruumi lõkspind mitte enam laetud kera tsentrisse, vaid katva kihina
ümber kera pinna ehk kera välispinna vahetus läheduses. Sellisel juhul on kera ja aegruumi
lõkspinna pindalad S alati „peaaegu“ ühesuurused ning kera laengu q suurenemise korral
„pakseneb“ sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna kiht, mis „katab“ laetud kera kogu ruumala
ruumis. Kui esimesel juhul on oluline aegruumi lõkspinna pindala suurus, siis teisel juhul on
oluline ainult aegruumi lõkspinna kihi paksus, mitte enam selle pindala suurus.
12. Sellist juhtu, mille korral vähenevad laetud kera väljapotentsiaalid kera tsentri suunas,
looduses puhtal kujul ei eksisteeri ja ei ole võimalik ka tehniliselt ( s.t. kunstlikult ) luua.
Ainus võimalus on seda olekut luua nii, et kera saab polariseeritud elektrilaengu. See
tähendab seda, et keral on kaks kihti, mis on laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt
201