Maailmataju

ajakirjanduses kritiseerinud USA valitsust, kes on juba aastakümneid ufosid mahavaikinud ja
avalikuses valetanud:
„Ma mäletan täpselt, kuidas nad tiirutasid õhus nagu kerged helendavad linnud ja kuidas
nende ideaalselt konstrueeritud kehad päikeses helklesid. Sageli paljunesid need veidrad
asjandused otse meie silme all ja ühest taldrikust paiskus laiali kümneid väikesi. Esmapilgul
võis nende liikumine tunduda kaootiline, kuid tähelepanelikumalt vaadeldes võis täheldada,
et neil on ka mingi kindel lennuplaan. Mitte ükski piloot ei suutnud neile järele jõuda.
Nende kiirus oli meie lennumasinatele kättesaamatu. Kõigile baasi töötajatele korraldati
perioodiliselt ajuloputusi. Meile anti selgelt mõista: rääkides neist asjadest kõrvalistele
isikutele, tõmbame nii endale kui ka oma pereliikmetele kaela karistuse.“ „Ma tean isiklikult
ühte ohvitseri, kes oli pikemat aega teeninud Roswelli lennuväebaasis, kus leidis
mäletatavasti 1947 aastal aset ufokatastroof. Ta rääkis mulle, et kõik, mida Roswelli kohta
räägitakse, on tõsi. Meteoroloogilise sondi allakukkumise jutud olid mõeldud ainult
suitsukatteks. Kõik, kes sel ajal sõjaväelaagris töötasid, nägid mitme tulnuka laipu, mis veeti
avarii kohalt lahkamiseks laboratooriumi. Hiljem viidi minu sõber kantselei tööle White
Sandsi baasi, kus tema kohustuste hulka kuulus ka võltsdokumentide väljakirjutamine. Need
passid ja muud ametlikud paberid olid mõeldud „valitsuse külalistele“, nagu talle selgitati.
Kes olid need tundmatud külalised? Miks anti neile tüüpilised ameerika nimed? Miks pandi
nad elama erinevatesse osariikidesse, sokutati ametisse ja assimileeriti kohalike inimeste
hulka? Võib-olla oli tegemist tulnukatega, kes leidsid Maal endale uue kodu? Oletan, et nad
võisid Maale sattuda juhuslikult, otsides kosmoses uusi ressursse. Ma vaatan asjadele kainelt
ja mõistan, et minu mõtted tunduvad hullumeelse sonimisena. Kuid minu sõber ütles samuti,
et need „külalised“ tasuvad Ühendriikide valitsusele seda laadi teenete eest puhta plaatinaga,
mida neil näib olevat külluslikult. Kordan: need on kõigest minu isiklikud oletused. Olen
tihti mõelnud, mis on USA valitsuse varjamispoliitika mõte. Alguse sai see Teise
Maailmasõja keskel, kui loodi spetsiaalne ufouurimise komisjon. Samal ajal tekkis
„valeteadus“. Selle eesmärk oli ajakirjandusse imbunud faktide veenev eitamine, mis sageli
tugines päris usutavatele teooriatele.“ „Inimestel on õigus teada kogu tõde,“ ütleb Gordon
Cooper, „see aitaks neil ennekõike iseendas selgusele jõuda.“ (Paradoks 2 – 1999, lk. 15)
(NGN, 1998)
1977. aastal hakati uurima Suurbritannias ( s.t. Inglismaal ) esimest tulnukate inimröövijuhtumit,
kuid sündmus ise oli tegelikult toimunud 1974. aasta 27. oktoobril. Tegemist on viieliikmelise
perekonnaga, milles on ema ja isa ning kolm last. See tähelepanuväärne ufojuhtum leidis aset John
ja Sue Day perekonnaga, kui nad õhtul kell 10.20 autoga sõitsid Aveley´st sõprade poolt Essexis.
Samal ajal tukkusid nende kaks poega ja üks tütar ( 4 – 8 aastased ). John oli 28-aastane ja Sue oli
25-aastane, kes olid pärit Ida-Londonist. Pärast sugulaste pool veedetud õhtut Essexi krahvkonnas
Aveleys sõitsid nad tagasiteel teele laskunud ebatavalisse rohekasse udusse. See toimus väga nende
kodu lähedal. Udu sees tajusid nad mingit mütsatust. Mõni sekund hiljem jõudsid nad enda arvates
udust välja. Kuid koju jõudes avastasid nad ehmunult, et kadunud oli nende elust umbes poolteist
tundi, mil nad kodu poole teel olid. Pärast koju naasmist toimusid järgmiste kuude jooksul
perekonnas ilmsed muutused. Antud perekonnaliikmetest said „üleöö“ järsku taimetoitlased ja
„loodushoiuentusiastid“. Hiljem selgus, et kõik näevad ka ühesuguseid unenägude luupainajaid.
Neil unenägudel ilmusid neile väikesed jubedate silmadega karvased tundmatud olendid. Tuntud
doktor Leonard Wilder hüpnotiseeris mõlemad täiskasvanud ja ilmsiks tuli perekonna kogetu
erakordselt üksikasjalik ülevaade. Uurimusse olid kaasatud ka tuntud UFO-eksperdid Andy Collinsi
ja Barry King. Mõlemad täiskasvanud tunnistasid, kuidas nad UFO-pardale jõudsid, mis varjus
roheka udumassi. Nad kirjeldasid seda, kuidas nende auto valguskiire jõul UFO sisse tõmmati. Seal
olles olid röövitud „väljaspool enda keha“ ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas
nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, „mis“ istuvad endiselt veel autos. UFOs uurisid neid
väikesed karvased olendid. Väikeste karvaste olendite tegevust jälgisid üsna pikka kasvu olendid,
kes sarnanesid enam just inimestega. Neil olid seljas hõbedat tooni ülikonnad. Pärast seda viidi
23