Maailmataju

Elusorganismi närvisüsteemi kolm peamist ülesannet ( funktsiooni ) on juhtida organismi
elutegevust, informatsiooni töötlemine ajus ja ajus oleva virtuaalse reaalsuse ( teadvuse ) loomine.
Viimane tähendab seda, et aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse tegelikkuse, mis on
tihedalt seotud ka teadvuse tekkimisega ajus. Aju loodud virtuaalreaalsuse ja teadvuse vahelise
seose üks selgemaid ilminguid on näiteks inimese unenäod. Näiteks kui inimene näeb magades und,
siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti
olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega
kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid
info ise tuleb mõistagi välismaailmast.
Inimese silma võrkkestal on ümbritsev maailm kahemõõtmeline, kuid inimene tajub maailma
ikkagi kolmedimensioonilisena. Nägemisteabe töötlemisega on seotud umbes kolmandik inimajust.
Nähtav ümbritsev maailm ei ole reaalne ehk objektiivne, vaid on tegelikult meie aju loodud
virtuaalne tegelikkus ehk virtuaalne tõlgendus reaalsest objektiivsest maailmast. Sellist asjaolu
tõestavad inimese ajuga tehtavad illusionaarsed katsed, mille korral näidatakse subjektile erinevaid
visuaalseid illusioone. Näiteks nii Ponzo illusiooni kui ka Müller-Lyeri illusiooni korral on selgesti
tajutav seda, et ülemine joon on pikem kui alumine joon. Kuid objektiivselt on mõlemad jooned
tegelikult ühepikkused. Sellisel juhul tajub inimene pildi peal nähtavat visuaali objektiivsest
kujutisest veidi erinevat kompositsiooni. See tähendab seda, et inimese aju tõlgendab ümbritsevat
reaalsust pisut teisiti kui see objektiivselt on. Selline asjaolu näitabki seda, et nähtav maailm on aju
loodud virtuaalne tõlgendus ümbritsevast reaalsest maailmast.
Inimese eelnev kogemus mõjutab tema taju ja käitumist. See tähendab, et tajuprotsessid
moonutavad ümbritsevas maailmas toimuvat ehk toimub ümbritseva maailma mitte üks-ühele
kujutamine. Mälujäljed on ajas muutuvad. Meenutamine ( ehk mäletamine ) on oma olemuselt
mälujälje ülekirjutamine. See tähendab, et inimese taju on otseselt mõjutatud mäluprotsesside poolt.
Tajuliseks töötluseks kasutatavatesse neuronite võrgustikesse on talletatud inimese erinevad
mälusisud. Inimese mälusisud on talletatud neuronite omavaheliste ühenduste täpsesse mustrisse.
Näiteks igasugune korteksisse jõudev sisend puutub kokku ka mälusisudega, sest eelnevaid
kogemusi ja erinevaid mälusisusid kannavad endas neuronite vahelised ühendusteed, mida mööda
sisendinfo liikuma hakkab. Inimese mälul ehk eelneval kogemusel põhineb ka aju ennustamine.
Aju muudab sisendit vastavalt maailmapildile või maailmamudelile, mis oli juba enne selle
sisendit ajus olemas. Seega ei ole tegelikult aju passiivne info vastuvõtja. Näiteks ühe ja sama
kunstiteose nägemise korral näevad erinevad inimesed seda erinevalt, sest nende inimeste
maailmamudelid on lihtsalt erinevad. Erinevatel ajudel on erinevad maailmamudelid ja sellest
tulenevalt ka erinevad arvamused.
Isegi kõige lihtsamad igapäevatoimetused põhinevad kümnete aastate pikkustel kogemustel
inimeste, maailma ja objektidega. See tähendab seda, et peaaegu kõik inimese teadmisel ja oskusel
on elu jooksul õpitud. Inimesed ei sünni teadmisega, mis maailmas toimub või milline see maailm
üldse on, vaid maailmamudel luuakse ajus pärast sündimist elu kogemuste põhjal. Inimesed saavad
tavaolukordades väga lihtsasti hakkama, kuna meie ümbritsev maailm on laias laastus kogu aeg
samasugune.
Aju ennustamisvõime
Inimese aju üks põhiomadusi on ennustamine, mille eesmärgiks on vähendada ennustusvigu.
Selle järgi on ajul olemas mudel ümbritsevast maailmast, mis baseerub inimese varasematel
kogemustel, teadmistel ja mälupiltidel. Selle mudeli järgi loob aju hüpoteese ennustamaks
sündmusi, mis võivad ümbritsevas maailmas aset leida. Selline protsess toimub igal ajahetkel ja
4