Maailmataju

piirkond, kus omavahel kontakteeruvad ühe neuroni akson ja teise neuroni dendriit. Inimese aju
kaalub keskmiselt 1,5 kg.
Ajurakud on kõik need rakud, mis ajus eksisteerivad, sõltumata nende tüüpidest ja liikidest. Kuid
närvirakud on neuronid, mis elektriliselt laenglevad ja saadavad üksteisele elektriimpulsse. Üks on
üldisem, teine on spetsiifilisem mõiste.
Ajus on umbes 86 miljardit neuronit, kuid kõik need neuronid ei ole siiski ühesugused. Need
närvirakud erinevad üksteisest oma keemilise keele, kuju, ühendusmustri ja veel paljude paljude
teiste omaduste poolest. Inimese ajus on palju rohkem rakutüüpe kui kogu ülejäänud organismis
kokku. See tähendab, et närvirakud ehk neuronid on ehituselt kõige mitmekesisemad rakud. Näiteks
seljaajus on motoorsed neuronid, hippokampuses püramidaalneuronid ja väikeajus Purkinje rakud,
mis on pirnikujulised ja läbimõõduga 60 – 80 μm. Väikeajus on ka graanulrakud, mis on
ümmargused ja läbimõõduga 6 – 8 μm. Isegi signaalid pole ka kõik ühesugused, vaid need
liigitatakse keemilisteks ja elektrilisteks signaalideks. Kuid sellegipoolest on kõikidel neuronitel ja
kõikidel signaalidel ( ehk närvierutustel ) üks ühine element – nimelt kõik tekitavad ajus
elektrivälja. See tähendab seda, et ei ole vahet, et missugust tüüpi on neuron, see aktiveerub ikkagi
alati ühtviisi ehk tekitab alati ruumis elektrivälja. See tähendab kindlalt ka seda, et ei ole tegelikult
vahet, et missugune on inimese meeleline aisting ( näiteks jäätise maitse, lihaskramp, muusika või
maalimine ), selle tekitajaks on ikkagi neuronite aktiveerumised ajus ehk elektriväljade tekkimine
aju ruumis. Välja tekitamine on kõikide närviraku tüüpide ja signaali ehk närvierutuse liikide ühine
omadus. Põhimõtteliselt võib mõista ka nii, et üks ja sama ajuaktiivsus ( neuronite laenglemised )
võimaldab tekitada erinevaid meelelisi aistinguid ( s.t. erinevaid teadvussisusid ). Sealjuures võivad
neuronid või ajupiirkonnad olla erinevad, kuid tekkinud elektriväljad on kõikjal oma füüsikaliselt
olemuselt ikkagi üks ja sama. See tähendab, et erinevaid teadvussisusid tekitab ühe ja sama
füüsikalise olemusega invariantne füüsiline stiimul.
Erinevate meelte aistingud, erinevad tajud ja emotsioonid ei sarnane kuidagi üksteisega. Näiteks
erinevaid värvusi või kuulmis- ja maitsmishaistingut ei ole võimalik omavahel segamini ajada.
Niisamuti ka rõõmu ja kurbust. See tähendab seda, et erinevad teadvuse sisud on üksteisest selgesti
eristuvad.
Neuron laengleb siis kui impulss saabub neuronisse või neuron ise väljastab mingile teisele
neuronile impulsi. Seega impulsi põhiline roll ajus on panna neuroneid laenglema. Seetõttu pole
teadvuse olemuse mõistmiseks vaja keskenduda niivõrd impulside tekkimise ja liikumise olemusse,
vaid just väljade tekkimisse, mida tekitavad neuronite laenglemised ajus. Näiteks kui inimene
meenutab mingi kindla sündmuse mälestust oma ajus, siis levib inimese ajus iseloomulik ajulaine
nimega P300. Mälestuse puudumise korral seda ajulainet ei teki. Kuid P300 lainele järgneb ajus
laine nimega P300-MERMER, mis on negatiivse komponendiga ajulaine. Uute mälestuste
talletamisega ja vanade mälestuste meenutamisega tegelevad erinevad ajupiirkonnad.
Bioloogiliselt on neuronid omavahel ühendatud läbi sünapsite, kuid füüsikaliselt on neuronid
omavahel kontaktis väljade kaudu. Neuronid on nagu elektriliselt laetud kehad, mis mõjutavad
üksteist elektriväljadega. Elektrilaengud mõjutavad üksteist jõududega elektrivälja vahendusel,
mida laengud ruumis tekitavad.
Teadvuse tekkeks on olulised ajutiselt tekkivad ja pidevalt muutuvad elektriliselt laetud
neuronite väljade omavahelised kombinatsioonid ( s.t. konfiguratsioonid ), mis võivad pärineda
erinevatest ajuosadest lähtudes teadvuse sisust. Väljade omavahelist konfiguratsiooni võib
põhimõtteliselt mõista ( mõtestada ) kui teadvusväljana. Erinevates ajupiirkondades ei ole
neuronitel mingid erinevad erilised omadused, vaid kõikjal ajus laenglevad neuronid ikka ühtviisi.
Võtame näiteks metallkuulid, mis on umbes sama väikesed kui neuronid, ja anname neile mingi
kindla pulseeruva elektrilaengu. Kui metallkuule on arvuliselt umbes sama palju kui neurone
inimese ajus ning nende ruumilised paigutused üksteise suhtes ja laengute suurused on täpselt
samad, mis ajus olevatel neuronitel, siis peaks sellises elektrilises süsteemis säilima inimese
psüühika, mälu ja teadvus. Sellisel juhul eksisteerivad närvirakkude ehk neuronite asemel
elektriliselt laetud metallkuulid, kuid kõik muu väljadega seonduvaga jääb põhimõtteliselt samaks.
Selline mõtteline eksperiment näitab üsna selgelt seda, et kui neuroneid ei eksisteeriks, kuid nende
17