Maailmataju

Need kolm etappi järgnevad üksteisele kindlas ajalises järjestuses.
Südame rütmilise töö tulemusena pumbatakse verd inimese kõikidesse keha osadesse, mille
tagajärjel on inimese närvisüsteem elektrilises aktiivsuses. Näiteks erinevad ajupiirkonnad on
aktiivsuses ehk seda läbivad miljardid närviimpulsid. Neuronipopulatsiooni elektriline aktiivsus ehk
laenglemine ja närviimpulsside levimine on omavahel seotud. Kui aga südame töö täielikult
seiskub, siis seega lõpeb ka närvisüsteemis olev elektriline aktiivsus ehk toimub miljardite
närviimpulsside liikumise lakkamine närvisüsteemis, sest ajus olevate neuronite laenglemine ehk
aktiivsus on enamasti seotud verevarustuse suurenemise ja ( glükoosi ) ainevahetuse kiirenemisega,
kuid mitte alati. Südame seiskumise tagajärjel jääb seisma ka organismi vereringe.
Kui mingisugune ajupiirkond elektriliselt aktiveerub, siis seda piirkonda tabab hapnikurikas veri.
See tähendab seda, et mingisuguse ajupiirkonna aktiivsuse taga on ajurakkude hapnikutarbimine.
Vere magnetilised omadused sõltuvad vere hapnikusisaldusest. Aktiivsetesse ajupiirkondadesse
tulvab hapnikurikas veri. Seetõttu näitavad vere magnetilised omadused ajupiirkondade aktiivsuse
ja ainevahetuse erinevusi.
Aju hapnikuvaegus
Kui aju saab ohtlikult vähe hapnikku, siis hakkab aju eritama suurel hulgal mitmesuguseid
virgatsaineid ( näiteks dopamiini ja noradrenaliini ). Selline aju reaktsioon ohtlikule
hapnikuvaegusele on alati ühesugune. Lisaks nendele hakkab aju eritama ka selliseid mediaatoreid,
mille tagajärjel hakkab inimese süda seiskuma kõigest mõneminutilise hapnikupuuduse tõttu.
Esimese minuti jooksul suureneb aju otsmikusagaras noradrenaliini hulk kuni 30 korda,
dopamiini sisaldus 7 korda ja gamma-aminovõihappe ( GAVH ) kogus kuni 20 korda suuremaks.
Viimane on ajule rahustava toimega ja seetõttu aeglustub ajurütm. Teisel minutil suureneb
suurajukoes serotoniini hulk kuni 20 korda. Kuid GAVH ja serotoniini taseme märgatav tõus
põhjustab ka südame seiskumist. Neljandal minutil lõpeb ajuaktiivsus ja südame löögi tegevus.
Pärast seda on saabunud surm.
Enne südame ja aju töö täielikku lakkamist suureneb plahvatuslikult virgatsainete hulk inimese
ajus. See tähendab, et surma lähenedes suureneb inimese ajus virgatsainete hulk plahvatuslikult. Aju
nägemiskeskuse ja otsmikusagara keemiline aktiivsus suureneb mitmekordseks. Otsmikusagar on
aju osa, mis juhib inimese teadvust ja mõtteid. Just sellel aspektil on loodud hulk erinevaid teooriaid
SLK nähtuse teaduslikuks seletamiseks. Ollakse teaduslikult veendunud, et inimese kehaväliseid
kogemusi ja SLK-sid põhjustab virgatsainete konsentratsiooni taseme plahvatuslik tõus enne aju ja
südame töö lakkamist:
„Ajukoore vallandumise sündroomi all mõistetakse seda, et teatud ajupiirkonnad jäävad
hapnikuta ja selle tulemusena tekivad inimesel alati kindlad tajuaistingud. Näiteks hakkavad
neuronid oimusagarates suvaliselt tõmblema, kui veri sealt välja valgub. Kuna aju
oimusagaratesse salvestuvad mälestused, siis vallanduvad seal inimese mälestused ja
kunagi kogetud tunded. Ajukoore nägemispiirkonna kahjustamise korral jäävad hapnikuta
aju kiirusagarad, mis põhjustab tunde hõljumisest või tunnelite nägemist. Ereda valguse
kogemist põhjustab aga aju kuklasagaratest vere välja imbumine.“ ( „Life after death, a
skeptical inquiry“, executive producer: Erik Nelson )
Arvatakse olevat, et see on aju reaktsioon ohtlikule hapnikuvaegusele, mis esineb mõned minutid
enne aju ja südame töö lakkamist:
„Aju oimusagarad hakkavad vallandama neurotransmittereid ka siis, kui aju ei saa kaua
132