Maailmataju

suubub neuronisse, siis neuron hakkab laenglema, mis tekitab ruumis omakorda elektrivälja. See
tähendab ka seda, et magnetväli muutus elektriväljaks ja kui neuronist väljub impulss, siis
elektriväli muutub uuesti magnetväljaks. Magnetväli on oma olemuselt liikuv elektriväli. Niimoodi
esineb ajus pidev elektri- ja magnetvälja üksteiseks muutumine, mis ongi tegelikult kogu aju
funktsioneerimise füüsikaliseks aluseks. Elektri- ja magnetvälja üksteise muutumine esineb ka
elektromagnetlaines, mis on võimeline ruumis eksisteerima ilma laengute olemasoluta.
Närvirakud ehk neuronid ei ole ruumis üksteisest isoleeritud ja see tähendab seda, et kui
neuronid ajus laenglevad, siis elektriväljade kaudu satuvad need üksteise suhtes interaktsiooni
täpselt nii nagu laetud kehad ruumis. Kuid seevastu närvikiud ( näiteks aksonid ) on ümbritsevast
ruumist isoleeritud rasvarikka müeliinkestaga, mida toodavad gliiarakud. Gliiarakud ei juhi erutusi.
Need rakud isoleerivad üksteisest neuronid ja jätked. Närvirakkude aksonit ümbritseb müeliinkest,
mis on rasvarikas aine. Seda toodavadki gliiarakud. Valgeaine hele värvus just sellest tulenebki.
Valgeollus ümbritseb ajurakkude ühendusi. Valgeollus sisaldab ajurakkude ühendusteid. Aksoneid
ümbritsevates müeliinkestades on katkestused, mida nimetatakse Ranvier´ soonisteks. Müeliinkiht
võimaldab signaalil liikuda 100 korda kiiremini. Kuna nende kaudu liigub elektriimpulss, mis
tekitab magnetvälja ( sest liikuv laeng tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja ), siis isolatsiooni
tõttu ei saa see interakteeruda ümbritsevas ruumis laenglevate neuronite väljadega. Selles mõttes on
liikuvate elektriimpulsside ja paigalolevate laenglevate neuronite väljad üksteisest isoleeritud.
Elektromagnetlaine elektriväli on ajas impulsseeruv, mis tähendab seda, et see väli tekib ja kaob
ajas perioodiliselt. See sarnaneb närvirakkude laenglemistega ajas. Ka neuronite ümber olevas
ruumis tekivad elektriväljad ajas perioodiliselt. Elektromagnetlaines olev magnetväli tekib ajas
samuti perioodiliselt. See sarnaneb aga närvikoes liikuvate närviimpulssidega, sest liikuvad laengud
tekitavad ajus magnetväljasid. Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlainet kirjeldava skalaarpotentsiaali
võrrand on tuletatud tuntud Maxwelli valemitest:
ja niisamuti ka vektorpotentsiaal
Nendest avaldistest saadaksegi järgmised potentsiaalide võrrandid:
.
, ja ,
milles elektromagnetvälja vektorpotentsiaal on , ja . Magnetväljal on
pseudovektor, kuid elektriväljal on tavaline vektor.
Maailmapilt on inimese ajus erinevate ajupiirkondade vahel ära liigendatud. See tähendab seda,
et erinevaid psüühilisi omadusi ja teadvuse elamusi töötlevad erinevad lokaalsed ajupiirkonnad.
Kuna kehast väljumise korral eralduvad elektriväljad erinevatest ajupiirkondadest üle terve aju ühe
korraga, siis seega töötlevad erinevaid psüühilisi omadusi ja teadvuse elamusi kehast väljumise
korral samuti erinevad elektromagnetlainete ehk väljade piirkonnad. See tähendab seda, et
maailmapilt on inimese kehast väljunud olekus erinevate elektromagnetlainete piirkondade vahel
ära liigendatud nii nagu oli seda erinevate ajupiirkondade korral. Nende kahe vahel on sarnasused
ilmsed.
Kuna maailmapilt on erinevate elektromagnetväljade vahel ära liigendatud nii nagu oli seda
erinevate ajupiirkondade korral, siis seega võivad ruumis paiknevate tuhandete
elektromagnetväljade asendid üksteise suhtes olla nii nagu seda oli neuronite väljade korral inimese
bioloogilises ajus. See tähendab seda, et tuhandete elektromagnetväljade paiknemiste struktuur
ruumis sarnaneb inimese aju ( s.t. närvisüsteemi ) ehitusega. Näiteks tuhanded neuronid
moodustavad sellise ühtse bioloogilise süsteemi, mida me väljaspoolt näemegi ajuna. Täpselt sama
on ka tuhandete elektromagnetväljadega ruumis ehkki kehast väljunud inimene näeb välja ainult
183