Maailmataju

Viimaks saamegi kätte otsitud lõpliku võrrandi
=
ehk
=
=
mis näitab sündmuste A ja B vahelist intervalli. Kuna τ ei sõltu inertsiaalsüsteemist, siis kahe
vaadeldava sündmuse A ja B vaheline intervall on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune. Intervall
s on invariant, kuid ajavahemik ja lõigu pikkus ei ole invariandid. Valguse korral on intervall: τ = 0
ja seega:
=
Kahe punkti vahelist kaugust neljamõõtmelises aegruumis kirjeldab aegruumi intervall:
ehk
=
=
Aegruumi intervallist me järgnevalt lähtumegi, et kirjeldada kahe punkti vahelist kaugust kõveras
aegruumis ehk tsentraalsümmeetrilises gravitatsiooniväljas. Antud võrrandil on olemas kaks poolt:
ajaline osa ja ruumiline osa. Võrrandi ajaline osa on avaldatav järgmiselt:
Mida lähemale gravitatsioonivälja tsentrile, seda enam teiseneb aeg välisvaatleja suhtes ehk esineb
gravitatsiooniline aja dilatatsioon:
=
=
ehk
ja seetõttu võime aegruumi intervalli avaldada järgmiselt ( koos aja dilatatsiooniga ):
=
Kuid peale ajalise osa on aegruumi intervalli võrrandis olemas ka ruumiline osa:
=
= =
Kuna gravitatsiooniväli on enamasti tsentraalsümmeetriline, siis avaldame selle ruumilise osa
sfäärilistes koordinaatides:
= + = ( +
Antud võrrandis arvestame ainult raadiuse muutumist:
=
140