Maailmataju

„Inimene arvab enese olevat tsiviliseeritud olendi, kuid sageli on tema mõtted barbaarsed ja
tundepuhangud surmavad.“ Selline väide on selgelt inimest üldiseloomustav. Inimeste
mõtete barbaarsus (labasus) väljendub näiteks huumorimeeles või tänapäeval interneti
kommentaarides. Inimeste tundepuhangud on tõepoolest vahel surmavad. Seda näitavad
näiteks erinevad kriminaaljuhtumid, mille korral on inimene emotsianaalses seisundis teisi
isikuid väga tõsiselt vigastanud või isegi tapnud.
„Maa evolutsioon on areng piina, kurbuse, patu, kannatuse ja füüsilise surma illusiooni
kaudu.“ „Inimese üks eesmärke Maal on saavutada taasühinemine oma surematu
teadvusega.“ Need väited on ühed kõige olulisemad antud juhtumi puhul, sest need viitavad
otseselt tulnukate ja inimkonna religiooni ühisele seosele. „Füüsilise surma illusioon“ viitab
otseselt inimese elu jätkumisele pärast keha surma teistsuguses kehas. See tähendab, et
füüsiliselt inimene küll sureb, kuid kehast väljumisel omandab ta teistsuguse eksisteerimise
vormi. Ja surematu teadvus saab olla ainult kehavälises olekus ehk teistsuguses kehas. Siin
on ilmselgelt paralleele inimkonna religioosse maailmakäsitlusega, mille korral inimese elu
jätkub pärast surma taevalikus paradiisis. Kui tulnukad annavad mõista inimese elu
jätkumisse pärast surma, siis saab ilmselgelt järeldada seda, et inimese elu jätkub pärast
füüsilist surma teistsuguses kehas maavälises tsivilisatsioonis. Kuidagi teisiti seda
tõlgendada ei saa.
„Sellest momendist alates nutame koos teiega Maa ja tema laste pärast. Kõigest sellest
silmaga nähtavast ilust hoolimata on Maa puhastustule maailmaks planeetide keskel, mis
arendavad mõistuslikku elu. Vihkamine, egoism ja kurjus tõusevad selle paljudest osadest
kui sünge udu.“ „Iga isik Maal ja sellega külgnevate ilmutuste tasandil on kindlalt reostunud
kas positiivselt – progressi seisukohalt, headuse suunas või negatiivselt – regressi
seisukohalt, kurjuse suunas.“ Need väited on samuti väga olulised, mis avab inimkonna
positsiooni teiste maaväliste tsivilisatsioonide keskel. „Maa kui puhastustule maailm“ viitab
otseselt Maale kui vanglaplaneedile, mis eksisteerib teiste asustatud planeetide kõrval.
„Puhastustuli“ on samuti ( eriti kristlikus ) religioonis käsitletav mõiste, mis on seotud
pärispatu ja lunastamise mõistetega. See tähendab seda, et kõik inimesed on Piibli Vana
Testamendi järgi patused ( Aadama ja Eeva lugu ) ja patust vabanemiseks on vaja lunastust (
patukahetsust ) ehk puhastust. Maal peab inimene valima kurja ja hea tee vahel, milles
tegelikult seisnebki põhiline puhastustule olemus. Patuste koht on tavaloogika arusaama
järgi vanglas ja nii võibki Maad tõlgendada kui hiigelsuure vanglaplaneedina, kust
füüsiliselt ei ole väljapääsu. Hoolimata Maa kirevast ja lummavast elusloodusest on Maa
siiski kui vangla, milles inimesed peavad oma füüsiliste kehadena igapäevaselt elatuma kuni
oma füüsilise keha surmani, mil „hing pääseb vabaks“. Ja inimese elu pärast surma sõltub
sellest, mida ta Maa peal on korda saatnud. “Tema teod praeguses maailmas määravad ta
koha tulevases elus,” (Irma Weisen, lk. 123). Ka maa peal asetleidnud kummitusjuhtumites,
mille korral on inimene astunud lähikontakti väidetavalt surnud inimese vaimu või hingega,
on surnud inimesed selgelt mõista andnud puhastustule vältimatusest pärast surma.
Kummituste või vaimude hääled on jäädvustatud isegi helilintidele. Näiteks „Schmidi
huvitas eelkõige lindistatud teadete sisu, ta lootis saada nendelt kinnitust katoliiklikele
käsitlustele teispoolsusest. Näiteks on paljud hääled rääkinud hingelise puhastumise
vältimatusest, millestki puhastustuletaolisest pärast surma.“ (Irma Weisen, lk. 108)
„Oma raamatus „Das Geheimnis des Todes“ toob Šveitsi uurija Raoul Montandon ära
Ameerika arsti Wiltse surmakogemuse: ...Tulnud jälle teadvusele, hüüdis dr. Wiltse
pettunult: „Mis minuga on juhtunud? Järelikult tuleb mul veel kord surra!“ Ta oli näinud, et
tema tõelisel minal ja tema kehal ei olnud midagi ühist. Ta ütles, et tegi nüüd esimest korda
tutvust tegeliku „iseendaga“, keda tema „antimina“ pidas kehas vangis just nagu hauas.
...Tahan öelda, et selle kogemuse kaudu jõudsin veendumusele: meie olemasolu jätkub teisel
pool hauda ja selleks, et näha, kuulda ja mõtelda, pole meil vaja materiaalset keha. Ja meie
37