Maailmataju

jooksmiseks ) oma jalgu, kui välja arvata tehnoloogilised abivahendid. Kuna
amorphusolendil mingeid jäsemeid ei ole, siis „hõljutakse“ läbi ruumi nii nagu seda teeb
näiteks udukogu või pilv. Ka seda on täheldatud surmalähedaste kogemuste ajal, mida
inimesed on kirjeldanud kui „võrratut kogemust“. Lendamine, levitatsioon ja hõljumine
oleksid amorphusolendil täiesti tavalised kogemused. Niisamuti ka „antigravitatsioon“ (
ehk raskusjõu ignoreerimine ) oleks absoluutselt tavaline võimalus. Seepärast tuntaksegi
kaaluta olekut.
3. Ruumis liikumine võib toimuda väga kiiresti, kuid Universumi suurte mastaapide
läbimiseks kasutatakse aegruumi tunneleid ehk „neutraalseid kanaleid“, mille korral
liigutakse lausa ühest galaktikast teise. Selliseid aegruumi tunneleid tuntakse füüsikas
üldrelatiivsusteoorias, mille korral on aegruum kõverdunud lõpmatuseni. Neid
nimetatakse ka „ussiaukudeks“. Amorphusolendi elektriväli suudab mõjutada aegruumi (
seda kõverdades ) samamoodi nagu seda teevad suured massid, sest energia ja mass on
ekvivalentsed suurused, mida õpetab meile erirelatiivsusteooria. Selliseid tunneleid on
nähtud ka surmalähedaste kogemuste ajal, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat
mingisugusesse „musta tunnelisse“, mille lõpus paistab ere valgus.
4. Kehast väljunud inimesel on võimalus tungida läbi füüsiliste kehade, mis eksisteerivad
ajas ja ruumis ja mis koosnevad aineosakestest. SLK kogemustega inimesed on oma
ütlustes tunnistanud, kuidas nad oma kehadest on väljunud ja saanud minna läbi seinte
või teiste inimeste füüsiliste kehade. Selline võimalus on üks kõige klassikalisemaid
jooni, mis kehast väljunud olekus avaldub. See sarnaneb füüsikas kvantmehaanikas
tuntud osakeste barjääri läbimisega, mille korral on osakesel tõenäosus läbida mingit
füüsilist barjääri ehk mingit teist keha. Nende kahe vahel on kattuvus ilmne ja see viitab
üsna objektiivselt sellele, et osakese barjääri läbimine ja kehast väljunud inimese
läbimine seintest võimaldab ilmselt üks ja sama aja ja ruumi dimensioon. Tõenäoliselt
see nii ka on, sest kehast väljunud inimene eksisteerib valgusena hyperruumis ehk
väljaspool aega ja ruumi ning samas osakese barjääri läbimise võime tuleb osakese
lainelisest käitumisest, mis omakorda tuleneb osakeste teleportatsioonist aegruumis ehk
eksisteerimisest hyperruumis ( s.t. väljaspool aegruumi ). On täiesti ilmne, et üks ja sama
aegruumi „dimensioon“ võimaldab osakese barjääri läbimist ja samas ka kehast väljunud
inimese läbimist seintest ehk samuti füüsilistest barjääridest. Valgusolend eksisteerib
hyperruumis ja seega „liikudes“ hyperruumis suudab valgusolend läbida meie
igapäevaselt kogetavas ruumis eksisteerivaid füüsilisi kehasid nagu seda oli osakeste
korral. Näiteks amorphusolendil on võime tungida läbi füüsiliste kehade ( läbida seinu
või isegi inimesi ) nagu seda teevad kvantosakesed potentsiaalibarjääri läbiminekul. Ka
gravitatsioonivälja ei ole füüsikaliselt võimalik varjestada, sest gravitatsioonijõud mõjub
inimesele ka majas viibides. Sellist „läbilaskeomadust“ teame olevat ka „vaimudel“ ja
„hingedel“, sest ka „nemad“ olevat suutelised läbima seinu ja üldse igasuguseid füüsilisi
kehasid. Surmalähedastes kogemustes, kui inimene on väljunud oma kehast, on läbitud
„uue kehana“ ka arste ja medõdesid. Selliseid juhtumeid on kirjeldatud päris palju. Kuid
hoolimata sellisest imelisest „läbilaskeomadusest“ suudab amorphusolend ka mõjutada
füüsilisi kehasid.
5. „Vaimude“ ( „kummituste“ ) ega ka kehast väljunud inimese olemasolu ei ole võimalik
näiteks haigla palatis eksperimentaalselt tõestada ega uurida, sest nad eksisteerivad nö.
„väljaspool aegruumi“. Kõik, mis eksisteerib „väljaspool aegruumi“, ei ole füüsikaliselt
võimalik eksperimentaalselt tuvastada ega uurida nii nagu näiteks valgust ( ehk
informatsiooni ), mis püüab sellise taevakeha nagu musta augu tsentrist välja pääseda või
neutriinod ( kuid mitte täielikult ), mis võivad vabalt läbi tungida isegi tervest planeedist.
Seetõttu ongi valgusolend ehk amorphusolend tavainimesele nähtamatu, mis tähendab ka
seda, et ereda valguse kogemist ei põhjusta aju kuklasagaratest vere välja imbumine.
180