Maailmataju

maailmast, sest selline aja ja ruumi füüsika, mis esineb relatiivsusteoorias ja kvantmehaanikas,
baseerub tegelikult aja ja ruumi eksisteerimise illusioonil. Aeg oleks nagu liikuv.
Erirelatiivsusteoorias ühendatakse omavahel aeg ja ruum üheks tervikuks – aegruumiks. Kuid
antud juhul liidetakse aja ja ruumile ( ehk aegruumile ) ka liikumine. On olemas mõned nähtused,
mis seda teha sunnivad. Näiteks aja dilatatsioon ehk aeglenemine. Miks me näeme aja aeglenemist
just kehade liikumiste ( nende kiiruste ) aeglenemises? Ja kui aeg on üldse peatunud, siis kehade
liikumist üldse enam ei eksisteeri. Miks on olemas just selline seos aegruumi ja keha liikumise
vahel? Aeg ja ruum ei saa olla teineteisest lahus – nii on ka liikumisega. Aeg, ruum ja liikumine –
need kolm „komponenti“ ei saa olla teineteisest lahus. Eespool me juba tõdesime seda, et aeg ( ja
seega ka ruum ) on tõepoolest seotud liikumisega, kuid seda väga iseäralikul moel.
Kuigi hyperruumis ei eksisteeri enam aega ega ruumi ( sest vastavalt relatiivsusteooria järgi
võrduvad nende dimensioonid nulliga ), võime hyperruumi sellegipoolest ettekujutada näiteks
ühemõõtmelise ruumina. Liikudes selles edasi või tagasi rändame ajas vastavalt tulevikku või
minevikku ja seetõttu on aeg seal pigem kahemõõtmeline. Kuid hyperruumi on võimalik
ettekujutada ka kolmemõõtmelise ruumina, sest sellesse on võimalik siseneda mistahes tavaruumi
koordinaadi punktist ja kehad teleportreeruvad „sealt“ mistahes tavaruumi punkti.
Hyperruum on hüpoteetiline aegruum, mis eksisteerib meie igapäevaselt tajutavast ajast ja
ruumist väljapool. Ehkki hyperruum ( ja ka hyperaeg ) sisaldavad endas aja ja ruumi igapäevaseid
mõisteid, siis reaalselt ehk tegelikult ei sisalda hyperruum endas mitte mingisuguseid aja- ja
ruumidimensioone. Kuid sellegipoolest kujutatakse hyperruumi geomeetrilistes mudelites kolmevõi
isegi neljamõõtmelise koordinaatsüsteemina, mis eksisteerib paralleelselt meie tavalise
aegruumi kõrval. Hyperruum on nagu paralleelaegruum ( mitte segi ajada paralleelmaailmaga ),
milles ei eksisteeri aega ega ruumi. Hyperruum on nagu väljaspool aegruumi eksisteeriv ajatu ja
ruumitu dimensioon.
1.1.3 Kehade näilised ja tõelised „endised“ asukohad ruumis
Kõikide kehade liikumised Universumis on suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et
mistahes keha liikumist kirjeldatakse mingisuguse taustsüsteemi suhtes. Näiteks inimese liikumine
jõe peal sõitval laeva tekil on relatiivne ( sest inimese liikumine toimub laeva suhtes ), kuid laeva
liikumist ( koos reisijaga ) jõe kalda suhtes nimetatakse kaasaliikumiseks. Reisija liikumist jõe
kalda suhtes nimetatakse aga absoluutseks liikumiseks.
Selline kehade liikumise relatiivsusprintsiip esineb ka erirelatiivsusteoorias. Näiteks inimene ei
ole võimeline reaalselt jooksma ( s.t. iseseisvalt liikuma ) 200 km/h paigalseisva maa suhtes. Kui
aga inimene jookseb rongis ühest otsast teise rongi liikumise suunas, mis liigub maa suhtes umbes
180 km/h, siis maa suhtes jooksebki inimene 200 km/h. Rongi suhtes on inimese liikumiskiirus aga
kõigest 20 km/h. Ei ole põhimõtteliselt vahet, et mil viisil on teostatud inimese liikumine maa
suhtes. Inimene liigub rongi suhtes 20 km/h, kuid lõppkokkuvõttes liigub inimene maa suhtes
ikkagi 200 km/h. See tähendab seda, et inimesel piisab liikuda kiirusega ainult 20 km/h, et
saavutada enda kiiruseks 200 km/h. Ülejäänud „töö“ teevad ära „kõrvaljõud“, mis antud näites on
rongi liikumine maa suhtes.
Kui inimene liigub ruumipunktist A ruumipunkti B, siis kulub sellele alati mingisugune ajavahemik
ja läbitakse alati mingisugune ulatus ruumis. Vaatame näiteks sellist juhtu, mil mõnes
korterelamus või majas elav inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja perioodi
vältel. Näiteks kui inimene liigub köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole
tegelikult see köök nö. „päris sama“ või „samal kohal“ mis ta oli enne. Seda sellepärast, et kõik
Universumis on pidevas liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast tagasi kööki on see köök
läbinud ruumis juba tuhandeid või isegi miljoneid kilomeetreid ( sõltuvalt sellest kui kaua on
11