Maailmataju

Kuna raadius R on võrdne eelnevalt välja arvutatud Nordströmi raadiusega R ja pindala S on
näiteks 2 m 2 , siis ruumala V väärtuse saame leida järgmiselt:
Antud ruumala V väärtus annab meil leida d väärtuse
=
ja see on
=
=
Pindala S on =
Tekkiv aegruumi lõkspind on uskumatult õhuke – kõigest 10 -51 meetrise läbimõõduga. See
tundub meile peaaegu olematuna, kuid ärme unusta seda, et mustade aukude Schwarzschildi
pindade ehk aegruumi lõkspindade läheduses kõverdub aegruum lõpmatuseni ( ehk ruumipunktide
omavahelised kaugused vähenevad lõpmatuseni ). Võrreldes lõpmatult väikese ruumikontraktsiooniga
on arv ehk suurus 10 -51 ikkagi väga suur väärtus, mis kindlasti mõju avaldab. Aegruumi
lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit, mis tähendab seda, et sellele pinnale lähenedes mõlemalt poolt
teiseneb aeg ja ruum kuni pinnani, mil aeg ja ruum on kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Nii
et aegruumi lõkspind võib olla kõigest 10 -51 meetri paksune, kuid selle pinnal on aegruum
kõverdunud lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur,
mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult
suurt energiat.
Sellist juhtu, mille korral vähenevad laetud kera väljapotentsiaalid kera tsentri suunas, looduses
puhtal kujul ei eksisteeri ja ei ole võimalik ka tehniliselt ( s.t. kunstlikult ) luua. Ainus võimalus on
seda olekut luua nii, et kera saab polariseeritud elektrilaengu. See tähendab seda, et keral on kaks
kihti, mis on laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht „katab“ positiivselt
laetud alumist kihti. Sellisel juhul tekib kaks välja, mille korral alumise kihi väljapotentsiaalid
vähenevad kera tsentrist eemaldumisel, kuid pealmise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentri
suunas. Antud juhul huvitabki meid see pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise
juhuga, mille korral aegruumi lõkspind ei teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda
“topeltlaadumisena” ehk polarisatsioonina. See tähendab seda, et keha on elektriliselt “topelt”
laetud siis, kui keha kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on
erimärgilised. Polarisatsiooni nähtuseks nimetatakse omavahel seotud erinimeliste laengute
lahknemist ruumis. Aine dielektriline läbitavus on aine polariseerumise mõõduks. Polarisatsiooni
tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Vaatame elektrilaengute polarisatsiooni palju
lähemalt ehk erimärgiliste laengute vahelist ruumi. Homogeense välja ( näiteks plaatkondensaatori )
korral on selle energiatihedus ruumis kõikjal ühesugune. See on võrdne välja energia ja välja poolt
hõivatud ruumala suhtega. Elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad asetsevad välja jõujoontega risti ja
mitteühtlaselt. Välja jõujoon on väljajoon, mida matemaatiliselt väljendatakse ruumi koordinaadi
diferentsiaalina, sest igale ruumipunktile väljas vastab mingi suurus. Välja ekvipotentsiaalpind ehk
sama välja pinnad skalaarväljas on selliste punktide geomeetriline pind, mille korral f(x,y,z)=const.
Sellise välja gradient on ( mis näitab välja muutumist ruumis, mitte ajas ) igas punktis risti seda
punkti läbiva pinnaga ja divergents näitab vektorvälja allikat – antud elektrivälja korral laengute (
allikate ) tihedust. Potentsiaalse ehk antud välja korral on rootor ( mis näitab vektorvälja
keeriselisust ) ja seega vektorvälja tsirkulatsioon kõikides välja punktides null. Kahe erinimeliselt
laetud tasandite vahelise resultantvälja tugevus E avaldub = väljaspool tasanditega piiratud
ruumi võrdub see aga nulliga. Tasandite vahel on väli homogeenne. Kuid tasandite servade
228