Maailmataju

Joonis 11 Universumi ruumala on erinevatel
ajahetkedel erinev.
Kuna ajas rändamine on seotud Universumi kosmoloogilise paisumisega, siis seega ei kasuta me
enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Järgnevad esitused tulevad nüüd sfäärilistes koordinaatides.
See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse.
Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised.
Joonis 12 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine
avaldub looduses Universumi paisumisena.
1.1.7.2 Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine
Universumi ruumala paisumist kujutatakse väga sageli ette just kera ruumala paisumisena.
Seejuures kera pinnal olevad kaks punkti ( oletame seda, et need on galaktikad ) kaugenevad
üksteisest kera paisumisel. Peab märkima ka seda, et Universumi paisumisel ei ole keset, kuid kera
paisumisel on see aga olemas. See on ka ainus erinevus. Antud kera paisumist nimetame siin
Universumi klassikaliseks paisumiseks või Universumi paisumise klassikaliseks mudeliks.
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. „relativistlikult“. See tähendab seda, et
galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „meetriline
paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise
kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis
): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha
gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga.
Seda nimetame me siin Universumi „relativistlikuks“ ( või meetriliseks ) paisumiseks või
Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks.
27