Maailmataju

normaalselt töötanud ), siis seega teadvus ei sõltu töökorras ajust. Sellegipoolest nad
tulevad uuesti teadvusele.“ ( „Life after death, a skeptical inquiry“, executive producer: Erik
Nelson ). Siit tuleb esile ka teine järeldus. Kui teadvus ei sõltu töökorras ajust, siis ei ole tal
seda ka vaja. Teadvuse eksisteerimiseks ei olegi vaja aju olemasolu. Järelikult teadvus võib
„mingisuguses mateeria vormis“ ajust eralduda – ühest ruumist teise ( ajuruumist lahkuda ).
Niimoodi võib täiesti vabalt teaduslikult järeldada. Kuid mis on see „miski“, mis eraldub
ajust?
Kui inimene sureb, siis pärast ägedate valude asendumist üldise rõõmu- ja rahutundega tunneb
inimene äkki enda tõusmist taeva poole. Ta näeb eemalt ( enamasti enda alla vaadates ) oma
füüsilist keha. Inimene tajub enda olemist nüüd juba teistsuguses kehas - „vaimkehas“. Ta tunnetab
oma füüsilisest ( maisest ) kehast eraldatuna. Enamasti ei kirjeldata oma uut keha, mida nähakse ja
tajutakse surmalähedastes kogemustes. Mõned inimesed on seda kirjeldanud kui energiaväljana (
füüsikas on energiaväljaks enamasti elektromagnetväli ) või värvilise pilvena. Kuid Moodyl
õnnestus kord saada ühe inimese käest oma vaimkeha kirjeldusi. Ta nägi oma kätt koosnevat väga
väikestest „valguskübemetest“. Surmalähedastes kogemustes näevad inimesed sageli just
„valgusolendeid“ ( eluvormid, kes eksisteerivad ainult valgusena ). Valgusolendites nähakse oma
kadunuid sugulasi, varem surnuid sõpru või tuttavaid. Seetõttu viitabki selline asjaolu sellele, et
need „ebamaised“ olendid eksisteerivad elektromagnetväljana, sest valgus on ju füüsikaliselt
elektromagnetlaine. Kuna kehast väljudes näeb inimene ennast samuti just valgusena, siis järelikult
eralduvad inimese kehast ( täpsemalt närvisüsteemist ) just füüsikalised väljad, mida tuhanded
neuronid oma laenglemistega tekitavad. Ajust eralduvad füüsikalised väljad elektromagnetlainetena.
Näiteks neuronite laenglemiste „asemel“ eksisteerivad ainult elektromagnetlained. See tähendab
seda, et aju ( närvisüsteemi ) asemel on nüüd elektromagnetlaineid kiirgav „ruumi osa“, mis
sarnaneb näiteks maailmaruumis eksisteeriva tähega – ka täht „kui ruumi osa“ kiirgab välja valgust
ehk elektromagnetlaineid.
http://elutark.delfi.ee/heateada/allergia-paikesest-pole-voimatu?id=71653495
Joonis 2 Kehavälises olekus eksisteerib inimene ainult valgusena. Seega inimese bioloogiline keha
on valgusolendi „kehast“ palju kordi keerulisem.
Visuaalselt kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatakse amorphusolendit
ka „valgusolendiks“. Valgusolendi korral on visuaalselt näha väga suure intensiivsusega
valguskuma. Amorphusolendid eksisteerivad ainult valgusena. Selline asjaolu on tingitud just
sellest, et amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana ja valgus on laineteooria järgi elektromagnetlaine.
Kvantteooria järgi on valgus aga osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpetab meile
seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida me
134