Maailmataju

vahelised ühendused ja sünapsite muutused ajus. Seega ajurakkude vaheliste ühenduste tugevused
on reguleeritavad ehk muudetavad. Ajurakkude vahelised ühendused ja nende täpne tugevus
kontrollivad närvivõrgus liikuvat andmeanalüüsi.
Aju mõõdab erinevate objektide erinevaid omadusi. Selle tulemused jaotab aju vahel
loomulikesse gruppidesse. Ajus moodustunud andmegrupid vastavad eri liiki objektidele, mis
leidub meie reaalses maailmas. See võimaldab andmeanalüüsil tuvastada erinevate objektide
kategooriaid, mis eksisteerivad meie objektiivses reaalsuses. Kui närvivõrk mõõdab enda aktiivsuse
statistilisi jaotusi, siis õpib närvivõrk leidma erinevate objektide kategooriaid. Niimoodi käib ajul
maailma statistika avastamine ehk mõõdetakse närvivõrgu komponentide statistikat. Erinevate
objektide omaduste statistiline jaotus määrab ära ümbritseva maailma efektiivse tajumise. Kuid
statistiline analüüs saab toimuda ainult siis, kui aju on kogunud suurel hulgal andmeid.
Paljud andmed jagunevad iseenesest kategooriateks hoolimata erinevate liikide andmete
erinevast struktuurist. Aju jaotab ümbritseva maailma erinevateks kategooriateks. Näiteks
maailmapilt võib sisaldada selliseid objekte, mis on tavaliselt erinevat sorti.
Inimese „mina tunne“
Virtuaalse reaalsuse tekkimine ajus ongi oma olemuselt teadvuse tekkimine. Aju loodud
virtuaalne tegelikkus ümbritsevast reaalsest keskkonnast ja teadvus ei ole tegelikult üksteisest
eristatavad ehk omavahel lahus olevat. See tähendab seda, et teadvus ei loo vortuaalset keskkonda
meie ajudes ( s.t. maailmapildi tekitajaks ei ole teadvus ), vaid ajus tekkinud virtuaalne maailm on
teadvusliku seisundi tekitajaks.
Virtuaalne reaalsus meie ümbritsevast keskkonnast on ajus loodud nii, et jääb mulje, et see
eksisteeriks väljaspool meie aju. See tähendab seda, et tekib illusioon, et midagi toimub ajust väljas
ehkki tegelikult eksisteerib kõik nähtu meie enda ajupiirkondades. Näiteks kui me lööme oma armsa
varba ära, siis tekkiv valutunne eksisteeriks nagu varba enda asukohas, kuid tegelikult tekib
valutunne ikkagi meie enda ajupiirkondades. Täpselt sama on ka visuaalse pildi vaatlemisega.
Tundub, et meid ümbritsev maailmapilt „asuks“ justkui meist sõltumatult väljaspool meie aju, kuid
tegelikult tekib see meie enda peaaju piirkondades. Illusioon, et midagi toimub ajust väljas, käib
ajus tekkiva virtuaalse reaalsusega kaasas, olles seega selle kaasnähtuseks.
Kui ajus tekib illusioon, et midagi toimub väljaspool aju, siis see tekitab omakorda illusiooni, et
„miski“ on ka aju sees. See on analoogiline elektrilaengu tekkimisega looduses, mille korral tekivad
elektrilaengud alati paaris. See tähendab, et kui kuskil tekib positiivne laeng, siis kindlasti tekib ka
negatiivne laeng. Nii on ka ajus tekkiva virtuaalse keskkonnaga. Kui ajus tekib illusioon, et midagi
toimub ajust väljas, siis see tekitab omakorda illusiooni, et „miski“ on ka aju sees. See „miski“ ongi
tegelikult inimene ise ehk maailma vaatleja. See tähendab seda, et üksteisest lahutamatut kaks
illusiooni ( ajust väljas toimuvad nähtused ja aju sees olev „miski“ ) on illusionaarseks aluseks
inimese mina ja maailma suhte tekkimisele. Inimese mina ja maailma suhtel baseerub inimese mina
tunne. Kui ei oleks maailma, poleks ka inimese „minat“. Inimese mina tunne tekitab omakorda
eneseteadvuse illusiooni. Mina ja maailm on „polaarsus“, mis on üksteisest lahutamatud nii nagu
magneti põhja- ja lõunapoolus. Üks ei tule ilma teiseta ehk kui poleks maailma, poleks ka inimese
„minat“.
Kui ajus tekib illusioon, et midagi toimub ajust väljas, siis see tekitab omakorda illusiooni, et
„miski“ on ka aju sees, „kes“ nagu vaatleks ( või jälgiks ) maailma, mis „asub“ meist väljas. See
esmapilgul tundmatu „keegi“ ehk maailmavaatleja on tegelikult inimene ise. See tähendab seda, et
virtuaalse reaalsuse tekkimisega inimese ajus kaasneb kaks teineteisest lahutamatut poolust, mille
korral tekib ajus virtuaalne reaalsus ümbritsevast reaalsest keskkonnast ja koos sellega ka vaatleja,
„kes“ ümbritsevat maailma vaatleb ja jälgib. Vaatleja tekkimise illusioonil baseerub inimese mina
7