Maailmataju

veenduvusest ja selle jõust. Selline „roll“ sarnaneb ka paljude teiste prohvetitega paljudes teistes
maailma usundites. Võib öelda isegi nii, et prohvetid olid samasugused sõnumi toojad Jumala
olemasolust, kui Jumala enda poolt saadetud imeteod inimkonnale.
Võib üsna kindlalt järeldada, et kui paranormaalseid nähtusi ja religioosseid imesid maailmas
poleks kunagi eksisteerinud, siis seega poleks ka usku nendesse. Näiteks kui inimesed peaksid
uskuma suure veendumusega elu jätkumisse pärast surma, siis on vaja, et nö. teispoolsuse hinged
või surnud elavatele ennast vahel näitaksid. See süvendab usku nendesse. Näiteks kui uskuda inglite
olemasolusse, peavad nad vahel inimestele ennast ilmutama. Usk on eelkõige veendumus, mis on
väga hea „vahend“ mõjutamaks inimeste mõtlemist ja käitumist. Võib teoretiseerida, et religioosse
maailmapildi eksisteerimine on ilmselt võimalik ainult madala arengutasemega tsivilisatsioonis, kus
teadus ja tehnika pole väga arenenud. Seega oleks üsna ratsionaalne järeldada, et teadusliku
mõtlemisviisi puudumine võimaldab ühiskonnas religioosse maailmavaate laia levikut, mida
teaduse areng muidu pärssida võib. Ja seetõttu võib tsivilisatsiooni ( või ühiskonna )
maailmavaateline kalduvus religioossele maailmapildile näidata mingil määral ka selle
arengutaseme. Näiteks teaduse arengule eelnes inimtsivilisatsioonis just religiooni väga tugev
domineerimine.
Inimesed on uskunud Jumalasse juba tuhandeid aastaid, kuid teaduse ja tehnika plahvatuslik
areng sai alguse alles kahe kuni kolme sajandi eest. Kui tulnukad soovisid inimühiskonna arengut
kontrollida ja mõjutada just religiooni kaudu, siis tekib paratamatult küsimus, et miks tekkis
tuhandeid aastaid eksisteeriva religiooni kõrvale teaduslik areng alles viimaste sajandite jooksul.
Selle küsimuse lahendus peitub ilmselt selles, et inimtsivilisatsiooniga käib kaasas nähtus, mida me
mõistame kurjusena. Inimsugu on bioloogiliselt ja seega ka psühholoogiliselt kohati üsna
agressiivse alatooniga elutsev liik. See tuleneb otseselt sellest, et inimesed on pooleldi pärit
kosmosetulnukatest ja pooleldi pärit primaatidest ehk ahvidest ning seetõttu on inimene pooleldi
loomaliku päritoluga, mis kajastub teatud määral ka inimeste mõningates käitumis- ja
mõtlemismustrites. Teaduse arenedes kujunevad välja ka igasugused tehnoloogiad ja seda eriti
militaartehnoloogia valdkondades. Tulnukad teadsid, et inimesed on võimelised tehnika võimalusi
kurjasti ära kasutama. Üksiku näite võib siin tuua Teise Maailmasõja sündmused, mil esimest korda
inimajaloos kasutati sõjas aatompomme. Tulnukad püüavad ära hoida inimkonna arengus ennast
hävitava faasi. Islamistide terrorirünnakud Ameerikale 11. septembril 2001. aastal, aatompommide
kasutamine Teises Maailmasõjas, planeedi Maa üha suurenev keskkonna reostus ja koos sellega
kaasnev ka üleüldine kliimasoojenemine on ainult mõned näited sellest, mis kõik järgnesid pärast
suurt tööstusrevolutsiooni. Inimene on tegelikult üsna loomaliku ja barbaarse kalduvusega
mõistuslik olend. Juba praegusel ajal on rahvusvahelisel tasemel raskusi näiteks
massihävitusrelvade väärkasutamise ees. Seeõttu võibki julgelt oletada, et tulnukad ei soovinud
algselt teaduse edenemist inimühiskonnas. Teaduse ja koos sellega ka tehnoloogia edenedes võib
inimkond ka ise ühel heal päeval avastada enda tegelikku päritolu. Inimeste tehnoloogia arenedes (
näiteks ajamasinat leiutades ) võivad teadlased avastada, et inimkond on tegelikult tulnukate välja
aretatud geneetiline eksperiment. Sellisel juhul tulevad ilmsiks ka tulnukate tuleviku stsenaariumid
inimsooga, mis aga võivad ohustada tulnukate tegevust planeedil Maa. Näiteks võivad inimesed
suure tõenäosusega osutada vastupanu tulnukate tegevusele. Tekib küsimus, et kes tahaks olla pärit
mingisugusest „katseklaasist“? Selle ärahoidmiseks tuli tulnukatel teaduslik areng inimühiskonnas
ära elimineerida. Teaduslikku maailmapilti püüti asendada religioosse maailmavaatega. Niimoodi ei
ole looduse olemuse ja funktsioneerimise aluseks enam füüsikalised loodusseadused, vaid üliolendi
( ehk Jumala ) mõtted ja tahe. Selline „režiim“ kehtestati just sellepärast, et mitte ohtu seada
tulnukate enda tegevust inimkonnaga ja ka kaitsta inimsugu ennast.
Aga kuidas ikkagi seletada inimkonna suhteliselt viimasel ajal toimunud teaduse ja tehnika
arengut? Miks siis viimasel ajal teadus siiski arenema hakkas? Tänapäeva maailmas on selgesti
näha, et teadus hakkab üha rohkem domineerima kui religioon. Sellise arengu suunaga tõrjub
teaduslik maailmapilt tulevikus religioosse maailmavaate sootuks. Kuid teaduse areng tuli
inimsoole üldiselt võttes pärast keskaja perioodi ja seega võib teoretiseerida, et keskaeg oligi
inimkonnale tegelikult nö. lõpu aeg, millele pidi järgnema uus maailm. Uue maailma või uue ajastu
tulemist võiski tähendada teadusliku maailmapildi tekkimist. Teaduse areng võis tähendada küll uue
68