Maailmataju

3.5 Inimese loovus ja andekus
„Millegi uue loomiseks ei piisa
intellektist, selleks peab sisemise
vajaduse mõjul tegutsema mänguinstinkt.“
Karl Jung
Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu
saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese
intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama
intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida
intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab
saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on
võimeline ka probleeme püstitada. See avardab inimese tunnetuslikku tegevust. Kuid inimese
intelligentsusel on palju erinevaid liike. Näiteks intelligentsuse liike liigitatakse enamasti vastavalt
inimese tegevusalade järgi – näiteks muusikaline, kehalis-kinesteetiline, ruumiline, lingvistiline,
loogilis-matemaatiline, intrapersonaalne, interpersonaalne intelligentsus. Niimoodi jaotas
intelligentsuse Garnder. Loovus on aga inimese isiksuse omaduste kogum. Mida loovam on
inimene, seda enam ta suudab erinevaid probleeme lahendada ja saada tulemusi. Suure loovusega
inimene suudab luua uusi ideid. Näiteks meie elu muudavad paremaks ja mugavamaks uute ideede,
toodete, seadmete või kunstiteoste loomine. Kuid loovuse mõiste on siiski kahetähenduslik. Näiteks
on olemas loomine kui inimtegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus. Inimese loovtegevuses
toimuvad kognitiivsed protsessid. Kuid looming võib olla valmis raamat, film, toode, idee,
kunstiteos jpm.
Intelligentsus näitab seda, et kui hästi suudab inimene erinevaid informatsioone käsitleda ja
opereerida ning loogiliselt järeldada. Loov mõtlemine suudab erinevatele probleemidele leida
uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on
inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja
püstitada probleeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi
süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka
realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse
süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui
olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis
omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud
intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on
loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu
enam intelligentsusest. Intelligentsus, loovus ja ülesandest innustatus määravad ära näiteks laste
andekuse. Kuid lapse andeid mõjutavad omakorda kodu, kool ja kaaslased. Lapse andekuse üheks
määravaks faktoriks on ülesandest innustatus. Sellepärast, et kui inimene ei soovi vastava alaga
tegeleda, milles avalduks tema loovad võimed, siis ei ole ju nendest loovatest võimetest mingit
kasu. Loovad võimed võivad sellisel juhul isegi ära kaduda. Inimese andekust mõjutab tegelikult
veel üks tegur. See on võimalus õppida ja töötada antud ala spetsialistide juhendamisel. ( Heinla,
Eda )
Intelligentsuse mõistet kasutatakse aga psühholoogias väga sageli. Intelligentsus ei tähenda seda,
et kui palju on inimesel teadmisi, vaid näitab inimese üldisemat vaimset omadust. Väga paljudes
23