Maailmataju

Inimesed on elusorganismid, kelle ümber eksisteerib peale loodusliku maailma ka veel tehislik
maailm ( tehismaailm ). Selle tehismaailma on loonud inimesed ise. Tehismaailma moodustavad
kõik need, millel ei ole looduslikku päritolu. Näiteks majad, autod, teed, laternad, arvutid, telefonid,
rattad, tammid jne. Kõik, mis on tekkinud väljaspool looduslikku tegevust.
Maailm, mida on loonud mõistus, jaguneb omakorda kaheks. Näiteks on olemas „asju“, mis on
loodud, kuid millel ei ole erilist ( filosoofilist ) mõtet või sisu. Luuakse midagi ainult otstarbe pärast
ja ei midagi enamat. Näiteks pastaka loomise eesmärgiks on ainult see, et oleks võimalik
jäädvustada inimese mõtteid tekstidena või joonistada kujundeid. Kuid on olemas selliseid
loominguid, milles eksisteerib mingisugune „filosoofiline“ mõte ja sisu. Näiteks on olemas kauneid
maale, milles on kujutatud inimesi, maastikke, eluolusid vms. Oleme näinud suuri ja ka väikseid
skulptuure. Pastakat luuakse ainult kirjutamiseks või joonistamiseks, kuid maali loomine on
„vaimsem“ tegevus ja see „omab“ sügavamat-filosoofilisemat sisu ja mõtet. Sama on ka näiteks
kirjandi kirjutamisega. Selline liigitamine tuleneb just sellepärast, et erinevatele asjadele on
„omistatud“ erineva sügavusega mõtteid ja tähendusi. Mõnedel on seda rohkem, kuid mõnedel on
seda jälle vähem.
Inimese aju ( milles esineb psüühika, teadvus ja loominguline tegevus ) moodustavad närvirakud
ehk neuronid. Seega on aju neuronite kogum, s.t. tuhandetest neuronitest moodustunud üks tervik.
Kuid erinevate inimeste erinevad ajud moodustavad samuti ühe suurema süsteemi nii nagu
tuhanded neuronid loovad ühe terviku, mida me nimetame ajuks. Sellist süsteemi nimetame
tsivilisatsiooniks. Piltlikult öeldes on inimeste ajud nagu ühe suure aju osad nii nagu neuronid on
närvisüsteemi funktsioneerivad osad. Kõikide inimeste ajud planeedil Maa moodustavad ühe suure
terviku – tsivilisatsiooni. Miljardid ajud moodustavad kokku ühe suure terviku ( ehk omakorda aju )
ja nad kõik on läbi kommunikatsiooni ka omavahel ühenduses.
2 Loome protsessid ajus
2.1 Närvisüsteemi ontogenees
“Unistades on inimene geenius”
Akira Kurosawa
Enamasti ilmnevad loovus ja intelligentsus üheskoos, kuid siiski üks neist ei pruugi teisest
tuleneda. Mõtlemisviisi iseloomustab väga intelligentsetel inimestel sageli just koonduvus. Nende
probleemide lahendamised toimuvad läbi keeruliste analüüside. Nad järgivad mustreid, mis on
sageli läbi proovitud. Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi
töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid.
Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. ( GEO, 28-37 ).
Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju
paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud
Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste
intelligentsus lokaliseerub enamjaolt aju vasakus ajupoolkeras. Barbey juhitud teaduslikus uuringus
uuriti 182 Ameerika sõjaveterani. Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis
seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi
võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri.
Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid
kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus
4