Maailmataju

kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille
jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber oma keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal
alaspidi. Saltot ei tehta „külg ees“ ( see on nii pigem „hundiratta“ korral ), vaid „külg kõrval“ ehk
„nägu ees“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment
sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevas. Saltot ei
tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus peab olema kindlasti suurem kui inimese enda reaalne pikkus,
sest muidu võib salto tegemise käigus pea ära lüüa. See tähendab ka seda, et saltot sooritatakse
„ilma hüppeta“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea seekord tahapoole. Salto sooritamise käigus (
kui inimese pea „läbib alaspidise faasi“ ) tunneb inimene hetkeks ( mõõdetava aja jooksul ) kaaluta
olekut ja erakordset „kerguse tunnet“. Kuid just selline tunne on SLK-de korral ajas pidev.
Inimese kaaluta oleku ( kehavälise tunde, surmalähedase kogemuse ) sarnane teadvuseseisund
esineb ka hävituslennukite pilootidel. Need tekivad siis, kui pööratakse või alla poole sööstetakse
väga suurel kiirusel. Sellisel juhul hakkab ilmnema ajule väga suur raskusjõud. Väga kiiret pööret
tegevas hävituslennukis tekib inimesel jõud peast jalgadesse. See tekkiv jõud surub kõike alla.
Inimese keha aga hoiab iste lennukis paigal. Kuid inimese veri voolab sellegipoolest alajäsemetesse
ja ka kõhtu. See tähendab omakorda seda, et inimese pea jääb ilma vereta. Kiire lennu tingimusi
jäljendavad tsentrifuugid, mida erinevad uurijad kasutavad oma erinevates lennulaborites. Sellistes
tingimustes uurivad teadlased raskusjõu mõju inimese ajule. Teadvus hakkab pilootidel korraks
kaduma. Kuid enne seda hakkab veri inimese ajust „ära minema“ ja seejärel nähakse tunnelit. Pärast
seda ei saa inimene enam liikuda ja ta ei taju lõpuks enam midagi. Teadvus kustub. Kuid vere
naasmise korral ajju hakkab inimene tõmblema. Ja siis ilmneb inimesel teadvus. Kõigepealt on
inimene segaduses ja ei mõista olukorda. Inimene suudab lennukit juhtida alles siis, kui tal see
segadustunne üle läheb. On teada seda, et kui inimesed on kaotanud teadvuse, siis nad näevad
lühikest unenägu, mis on üsna kindlakujulised ja sarnanevad surmalähedaste kogemustega. Nähakse
peret või sugulasi ning tuntakse hõljumist. Tuntakse, et ollakse väljaspool oma keha ja tajutakse
kaaluta olekut. Enamasti on tegemist väga meeldiva ja eufoorilise tundega. Need kogemused
süübivad sügavale inimeste mällu.
7 Ülim eufooria, ekstaas ja armastus
7.1 Supereufooria
Reaalsustajus kirjeldatud teadvuslik unenäoseisund seisnes selles, et kui inimene magab ja näeb
und, siis ta on täiesti teadlik enda eksisteerimisest selles. Oletamegi nüüd seda, et inimene kõnnib
unenäos ilusas liivases mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda kaunist
mereranda ei ole reaalselt tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Täpselt
samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me igapäevaselt kogeme ärkvel olles. Erinevus
seisneb ainult selles, et see maailm, mida me ärkvel olles pidevalt näeme, ei ole aju loodud ( nagu
seda oli unenägude korral ), vaid on „loodud“ loodusseaduste poolt. See tähendab seda, et kogu
meie ümbritsev maailm funktsioneerib seadustel, mida kirjeldavad meile tuntud loodusseadused.
Seda täielikult mõista tuleb seda tajuda umbes nii nagu eespool kirjeldatud teadvusliku unenäo
seisundi korral, mitte ainult lihtsalt faktiliselt teada nagu seda koolides sageli õpetatakse.
Kui inimene tajub tõelist reaalsust, siis tekib tal tohutu eufooriline tunne. See on ülihea ja väga
õnnelik seisund, mis sarnaneb oma mõnu poolest isegi kahe inimese vahel oleva suguaktiga ehk
orgasmiga. Seda on nimetatud ka armastuseks või ülimaks ekstaasiseisundiks. Inimene tajub tohutut
armastuse tunnet. See on väga intensiivne tunne, mis seisneb selles, et teda nii väga armastatakse.
See emotsioon on kujuteldamatult hea, mis tuleneb ainult reaalse maailma tajumisel, millest oli
pikemalt kirjeldatud eespool olevas reaalsustaju osas. Et sellist absoluutset õnnetunnet (
mõnuaistingut ) üldse kuidagigi ettekujutada, tuuakse selleks parimaks analoogiks inimese orgasmi,
mis tekib kahe erineva inimese seksuaalvahekorrast. Vastupidiselt väljendades on armastuse puudus
38