Maailmataju

süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid
aineosakeste ( näiteks leptonid, hadronid jne ) vahel, mida ei ole võimalik samasuguste osakestega
kirjeldada. Väljad eksisteerivad kehade vahetus ümbruses. Kuid on olemas ka väljaosakesed nagu
näiteks footonid, gravitonid, gluuonid, vahebosonid jne. Need osakesed vahendavad
osakestevahelist vastastikmõju. Väljaosakeste omadused erinevad väga palju aineosakeste omadest
( näiteks elektronidest, prootonitest, neutronitest jt ). Aine ja väli on mateeria kaks erinevat vormi,
mis ei saa olla üksteisest lahus. Näiteks elektrivälja jõujooned algavad ja lõpevad laengutel. Aine ja
väli on võimelised üksteiseks muunduma. See tähendab, et tegelikult energia muundub ühest liigist
teise. Bosonid ( mis vahendavad fundamentaalseid vastastikmõjusid ) ning aineosakesed nagu
näiteks 6 kvarki ja 6 leptonit peetakse „tõelisteks“ elementaarseteks osakesteks.
Elementaarosakesed liigitatakse kahte rühma vastavalt sellele, missugune on nende osakeste spinn.
Näiteks üks rühm hõlmab aineosakesi, mille spinn on 1/2. Kuid täisarvulise spinniga osakesed
kuuluvad teise rühma. Need osakesed vahendavad aineosakestevahelist jõudu. Pauli keeluprintsiibi
järgi ei saa kaks osakest viibida täpselt samades kvantolekutes ( näiteks kiirus ja koordinaat ).
Sellele keelule alluvad 1/2 spinniga aineosakesed. Seepärast ei saa aineosakesed koonduda
olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk
omaimpulsimomendid ) on poolarvulised – näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt.
Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed – näiteks footonid, mesonid jt.
Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide
jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti.
3.2 Universumi aegruum
Joonis 45 K liikumine K´ suhtes.
K´ on hyperruum ja K on tavaruum. Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes kiirusega c, mis
on valguse kiirus vaakumis. Liikumine toimub ainult mööda x-telje koordinaati. Hyperruum K´ on
seega meie suhtes paigal, liigub ainult tavaruum K. Põhimõtteliselt võiks tavaruum liikuda
hyperruumi suhtes lõpmata kaua, sest pole põhjust teisiti arvata. Oletame seda, et tavaruumil K on
245