Maailmataju

2. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab aegruumi keha mass. Kuna erirelatiivsusteooria järgi on
mass ja energia ekvivalentsed suurused valemis E = mc 2 , siis seega kõverdab aegruumi
peale massi ka veel energia.
3. Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on olemas energia ( ning ka mass ja
impulss ). See tähendab seda, et elektri- ja magnetvälja korral on energia kandjaks väli,
mitte laengud. Laengud on lihtsalt välja tekitajateks. Seega suudavad need väljad kui
energiaväljad kõverdada aegruumi nii nagu seda teevad kehade massid. Elektrijõu ja
gravitatsioonijõu vahe on 5,27 * 10 -44 . Oluline on märkida seda, et elektromagnetväli ise ei
ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri.
4. Elektrilaengu ( magnetlaenguid looduses ei eksisteeri ) mõju aegruumile kirjeldab
üldrelatiivsusteoorias tuntud Reissner-Nordströmi meetriline matemaatika.
5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka
elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal
energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui
keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist,
siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust.
6. Et inimene saaks reaalselt rännata ajas, peab ta selleks olema elektrostaatiliselt laetud, kuna
elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi kõverust. Elektrostaatilise laengu korral liiguvad
laengud hõõrdejõu mõjul, kuid „elektrodünaamilise laengu“ korral liiguvad laengud tõmbeja
tõukejõudude ehk elektrivälja mõjul. See tähendab seda, et füüsikaline keha saab
elektrilaengu hõõrdumise teel või elektrivälja mõjul ehk tõmbe- ja tõukejõudude kaudu.
Näiteks elektrotehnikas kasutatav akumulaator ehk lihtsalt aku saab laetud elektrivoolu abil,
mille korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude mõjul. Elektrostaatiline laeng tekib
kehal hõõrdumise teel.
7. Aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng
ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud, mis
takistaksid aegruumi kõverdumist. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada
mistahes suurt laengut. Näiteks kondensaatoril ehk kahe erinimeliselt laetud pinna vahelises
ruumis on elektrivälja energia väga väike ( samuti ka väljapotentsiaalid on väga väikesed ),
kuid samas esinevad väga suured elektrilaengud ja väljatugevused. Näiteks kui
kondensaatori mahtuvus on 0,6 mF ja selle laeng on 0,12 C, siis seega kondensaatoril on
energia „kõigest“ 12 J.
8. Laengu elektrivälja energia ( laengu elektrivälja potentsiaali ) suurus sõltub küll laengu enda
suurusest, kuid peale selle sõltub see laengute polarisatsiooni korral veel ka positiivse ja
negatiivse laengu vahekaugusest. See tähendab seda, et positiivse ja negatiivse laengu vahel
on väljal energia, mille suurus sõltub peale laengute enda suuruse ka veel nende vahekaugusest.
Positiivse ja negatiivse laengu vaheline välja energia väheneb, kui nende laengute
vahelist kaugust vähendada ( ja vähendada ka laengute enda arvväärtust ).
9. Kui laengu poolt tekitatava aegruumi lõkspinna kuju sõltub laengu välja ekvipotentsiaalpinna
kujust, siis peab aegruumi lõkspinna tekkimine sõltuma ka välja ekvipotentsiaalpinna
tiheduse suunast. Ekvipotentsiaalpinna tiheduse suund määrab ära selle, et millises suunas
elektrivälja tugevus nõrgeneb või suureneb. Väljatugevus on seotud omakorda elektrijõuga.
Elektrivälja tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaali-gradiendiga: E = - gradφ.
Skalaarse funktsiooni φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles funktsioon kasvab
kõige kiiremini.
142