Maailmataju

poolest ei erine inimene ahvist just väga palju. Mõlemal isendil esineb näiteks karvkate ja püstine
kõnnak. Inimene võib ilmale tuua korraga kolme, nelja või isegi seitset last, mis viitab loomariigi
päritolule, sest see on iseloomulik ka loomadele. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke toidu
rebimiseks ja mälumiseks ) ning suure hambumusega.
Arvatakse, et empaatia võime on üks nendest omadustest, mis eristab inimest loomadest.
Empaatia all mõistetakse psüühilist võimet või omadust kogeda vahetult teiste inimeste tundeid. See
võib avalduda näiteks filme vaadates või mõnda head raamatut lugedes. Me tunneme filmi vaadates
sageli kaasa oma lemmiktegelastele. Seda nimetatakse kaasatundmiseks. Paljud inimesed arvavad
ennast olevat empaatilised ja mõistva suhtumisega, kuid üsna sageli ei ole see tegelikult üldsegi nii.
Sageli ei tunne inimesed teiste tundeid ( näiteks hingelist valu ). Inimesed ei taju sageli enda
tegevuste mõju teistele inimestele ( näiteks sõnade mõju ). Inimeste tegude motiivid võivad lähtuda
üsna sageli emotsioonidest, mis tähendab, et see on põhjustatud just tundepuhangutest. Paljud
iseloomujooned inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omased ka loomadel. Kuid
empaatia võime aga loomadel enamasti puudub, mis ka inimestel sageli ei avaldu. Selge on see, et
inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste inimeste suhtes, mis
eeldab, et inimene peaks teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste
psüühikale. Kuid selline iseloomujoon avaldub vähestel inimestel. Teiste inimeste objektiivne
mõistmine ja tunnete selge tajumine on väga oluline omadus, mis paraku esineb inimestel enamasti
pealiskaudselt või lihtsalt lühiajaliselt. Alles pärast surma mõistab ja tunnetab inimene tõeliselt oma
tegude mõju teiste inimeste teadvusele. Humaanseid ärimehi ja poliitikuid kohtab ühiskonnas
suhteliselt harva, kuigi rohkem oleks vägagi võimalik. Inimesed ei kujuta enamasti ette teiste
inimeste kannatusi ja see on inimkonna üks traagilisemaid iseloomujooni, mis mõjutab kogu
tsivilisatsiooni arengut. Sellest võib tuua üsna lihtsasti palju näiteid. Näiteks eksisteerivad isegi
tänapäeval sellised riigid, mille juhtideks on psühhopaatsete omadustega juhid, kes põhjustavad
lausa kogu riigi territooriumi ulatuses paljudele inimestele psüühilisi kannatusi. Nendeks on näiteks
sellised diktaatorlikud riigid nagu Birma ja Põhja-Korea, niisamuti ka paljud Aafrika riigid ja lähisidas
olevad maad. Ka koolivägivalla korral esineb vähene empaatia võime, kuid peale selle
tunnetatakse ka naudingut enda agressiivse käitumise üle. Tuntakse kiusamisest mõnu ja seda on
teadusuuringutes ka tuvastatud. Ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja
kaastundega seotud ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just
psühhopaatidel, kui nad näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka
emotsioonide töötlemise ja otsuste tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel
tunnevad psühhopaadid sageli hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel
endal tekib või endale ette kujutab valu tunnet.
Üks kuritegelikke ja loomalikke avaldumisvorme esineb inimesel ka võimu kuritarvitamisel.
Võimuahneid ja egotsentrilisi inimesi on maailmas väga palju. Positsiooni ihavat ja seda
väärtustavat inimest iseloomustab kõnekäänd: „tähtis on see, et kes midagi ütles, mitte see, et mida
keegi ütles“. Kuid reaalsetes olukordades ei pea see kõnekäänd enamasti paika, sest: „oluline on
see, mida öeldi, mitte see, et kes midagi ütles“. See tähendab seda, et teatud positsioonil olevaid
inimesi võetakse sageli tõsisemalt ja rohkem kuulda kui neid, kellel positsioon puudub, hoolimata
sellest, et neil võib olla rohkem teadmisi ja õigem suhtumine. Vahel võivad positsioonil olevad
inimesed anda isegi väärat või ebausaldusväärset informatsiooni. Inimese võimu kuritarvitamise
iseloomujoon on eksisteerinud kogu inimajaloo jooksul, kuid just praegusel ajal on inimühiskonna
arengus näha suuri muutusi, mis liiguvad paremuse ehk demokraatia suunas. Ajaloost on palju teada
riigijuhtide kohutavatest tegudest, mida nad maa peal on korda saatnud. Isegi tänapäevalgi
eksisteerivad sellised riigid, kus kodanike eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui
tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda. Näiteks Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks ja
kõige terroristlikumaks riigiks Maa peal. Sellistes piirkondades, mida juhivad ja kontrollivad
sisuliselt psühhopaatid, puuduvad inimestel õiguse mõistmine. Sellise riigikorraldusega riike oli
vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Võib kindlalt väita seda, et mitte
kõik inimesed ei ela praegusel ajal 21. sajandil, sest paljud regioonid Maa peal sisaldavad sellist
inimeste elukorraldust, mis meenutavad veel Nõukogude aja diktatuuri või lausa keskaegseid
elutalitlusi. Aegade jooksul võib täheldada, et võimu kuritarvitamine on inimühiskonnas üldlevinud
85