Maailmataju

valgusena.
Inimesed on oma surmalähedaste kogemuste kirjeldamisel mõista andnud, et nende mõistus (
teadvus ) asub „uues kehas“ umbes samas asukohas kus see oli ka füüsilises ( ehk bioloogilises )
kehas. See tähendab seda, et inimese ehk antud juhul valgusolendi teadvus ( ja ka psüühika ) „asub“
kogu „valguse massi“ suhtes ( ehk kiirguvate valguslainete ruumi osas ) üleval pool nii nagu asub
inimese pea ( s.t. aju ) kõige ülemises keha osas. Nii on seda tundnud kehast väljunud inimesed oma
surmalähedaste kogemuste ajal.
Elektromagnetlaine füüsikaline olemus seisneb elektri- ja magnetvälja üksteise muutumises, mis
levib ruumis valguse kiirusega ehk c. Elektrivälja muutumine ühes ruumipunktis põhjustab
esimesena muutuva magnetvälja, mille muutus kutsub elektromagnetilise interaktsiooni teel esile
elektrivälja muutumise naaberpunktis. Selline elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena.
Elektrivälja muutus jõuab ühest ruumipunktist teise magnetvälja vahendusel. Magnetvälja
muutumisega kaasneb omakorda indutseeritud elektriväli. Magnetväli tekib elektrivälja muutumise
tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Ruumis liikuv elektrilaeng ( näiteks ühest
neuronist teise liikuv elektriimpulss ) tekitab nii magnetvälja kui ka elektrivälja, mis saavad
eksisteerida samaaegselt.
Elektrivälja impulsi levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Mistahes välja
muutumise ruumilise ülekande kiirus ühtib valguse kiirusega vaakumis. See tähendab seda, et kui
muutub välja allikas ( näiteks elektrilaeng ), siis sellest tulenevalt muutub ka väli teatud kaugusel
laengust. Kuid selleks kulub teatud aeg. Väli ise ( näiteks elektromagnetlaine ) levib ruumis valguse
kiirusega c. Laine rühmakiirus näitab ära laine ( osakese ) reaalse liikumiskiiruse ruumis. Kuid
elektromagnetlaine faasikiirus näitab aga seda, et kui kiiresti muutub elektriväli magnetväljaks ( ja
vastupidi ). Laine faasikiirus võib olla suurem kui valguse kiirus vaakumis ehk c, kuid laine
rühmakiirus on alati väiksem kui c ( valguse korral on see c-ga võrdne ). Kuna kõik elektromagnetlained
„liiguvad“ hyperruumist tavaruumi ( selline on nende kõikide lainete ühine kiirusvektor ) ja
kõik lained liiguvad kiirusega c, siis seega on need lained ( ehk väljad ) üksteise suhtes paigal. Ja
seetõttu ei oma erinevate lainete liitumised, inteferents ja difraktsioon siin mingit mõtet. Ka
neuronid ja nende laengute väljad on ajus üksteise suhtes paigal. Neuronid ajus ei liigu, liiguvad
ainult elektriimpulsid.
Valguse kiirusega liikuvas elektromagnetlaines on elektrivälja ja magnetvälja ulatus ruumis
lokaliseeritud. See tähendab seda, et energiaväli omab ruumis kindlaid mõõtmeid ( ehk see ei ole
lõpmata ruumilise ulatusega ). Matemaatiliselt väljendab seda elektromagnetlaine elektrivälja
kirjeldav füüsika võrrand:
ehk lühemalt kirjutades või Magnetvälja kirjeldava
võrrandi on võimalik analoogiliselt avaldada järgmiselt:
ehk lihtsamalt
Võrrandites esinev k on lainearv ( mis on vektor ) ja . Kuid laetud keha ( näiteks laetud
närviraku ehk neuroni või kera laengu ) (elektri)välja ulatus ruumis võib teoreetiliselt olla lõpmata
ulatusega ( ehk kuitahes suur ), kui see laetud keha eksisteeriks näiteks lõpmata ulatusega tühjas
ruumis. Matemaatiliselt ( ja seega füüsikaliselt ) on see võimalik.
Elektromagnetlaine elektri- ja magnetväli on ruumis väga lokaliseeritud võrreldes keha laengu
väljaga, mis võib teoreetiliselt olla lõpmata ulatusega. Seetõttu ei saa erinevate elektromagnetlainete
väljade omavaheline kontakt ja konfiguratsioon olla nii nagu seda on inimese ajus olevate väljade
korral, mis on põhjustatud tuhandete neuronite laenglemistest. Erinevate elektromagnetlainete
väljade omavaheline kontakt ja seeläbi ka konfiguratsioon ( millel põhineb inimese teadvus ja
psüühiline tegevus ) peab olema kuidagi teisiti avalduv. Ruumis liikuvat elektromagnetlainet võib
käsitleda ka kui footoni liikumisena. Footoni käitumist kirjeldab kvantmehaanika. Osakese
184