Maailmataju

poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige
eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele
füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult
olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus.
Joonis 5 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja
relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas.
http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg
Joonis 6 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria
edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas.
Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria
edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus. Elektromagnetism käsitleb peamiselt
elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi. Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin
aga väga vähe. See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes
valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ).
Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja
üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on
kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused
lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis
kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika
kirjeldab mikroosakeste käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad
7