09.09.2017 Views

Maailmataju

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

milles M on inimese keha mass (kg) ja H on inimese keha pikkus (m). Inimese ideaalne kaal (kg) on<br />

avaldatav järgmiselt:<br />

= ( + +<br />

milles<br />

on mehe kaal, H on pikkus ja t on vanus ning<br />

= ( + +<br />

milles on naise kaal, H on pikkus ja t on vanus. Aegruumi lõkspinna pindala S kuju võib olla<br />

inimese keha kujuga ja seetõttu saab seda välja arvutada ka inimese keha pindala valemit kasutades:<br />

või teise valemiga<br />

= = + (<br />

= = ( (<br />

Viimased kaks võrrandit on tegelikult omavahel ligikaudselt võrdsed, sest mõlemad võrrandid<br />

kirjeldavad inimese keha pindala suurust:<br />

= + ( (<br />

Inimese keha pindala S on keskmiselt 1,8 ehk ligikaudu 2 .<br />

Aegruumi lõkspinna kuju sõltub elektrilaengu poolt tekitatud välja ekvipotentsiaalpinna kujust.<br />

Ekvipotentsiaalpinna tiheduse muutumine määrab ära selle, et kas elektrivälja tugevus nõrgeneb või<br />

suureneb. Väljatugevus on seotud omakorda elektrijõuga. Elektrivälja tugevus E kahe paralleelse,<br />

ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase pinna vahel ehk laengute polarisatsiooni korral on<br />

avaldatav järgmiselt: = , ( = ). Kui pindade lineaarmõõtmed on pindadevahelisest<br />

kaugusest palju palju suuremad, siis saame kasutada järgmist väljatugevuse valemit: = .<br />

Valemites on U laetud pindade vaheline pinge, d on pindade vaheline kaugus, q mõlema pinna<br />

laengu suurus, S on mõlema pinna pindala ja ε on pindade vahel eksisteeriva aine dielektriline<br />

läbitavus. Valemi = nimetajas puudub suurus 4π, sest välja jõujooned ei ristu enam sfääri<br />

pinnaga nagu on seda punktlaengu korral, vaid tasandiga. Suurus 4π esineb sfääri ( ehk kera )<br />

pindala valemis. Elektrivälja tugevus punktlaengu Q korral on see aga järgmine: = ehk<br />

= . Punktlaengu q elektrivälja tugevus E on pöördvõrdeline kera pindalaga 4πr2 , kus r on<br />

elektrilaengu kaugus kera pinnast. See tähendab ka seda, et elektrivälja tugevuse E korrutis kera<br />

pindalaga on arvuliselt võrdne selles keras eksisteeriva laengu suurusega. Seda on võimalik<br />

üldistada mistahes kujuga pinna jaoks. Sarnaselt väljatugevusega avaldub elektrivälja potentsiaal φ<br />

punktlaengu Q korral järgmiselt: = . Kuid elektrivälja potentsiaal φ homogeense elektrivälja<br />

korral ( näiteks kahe erimärgiliselt laetud tasandi vahel ) on φ = Ed ehk φ = Er.<br />

Jõu ja proovikeha laengu suhe on mingis kindlas väljapunktis alati muutumatu:<br />

milles<br />

= = =<br />

219

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!