09.09.2017 Views

Maailmataju

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

sugune hüpotees peab arvestama olemasolevaid fakte. Kuid hüpoteesid inimeste igapäevastele<br />

probleemidele ei ole veel teaduslikud. Antud näites võime püstitada järgmise hüpoteesi: kõik kehad<br />

kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine.<br />

Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult<br />

kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne<br />

sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjektide<br />

arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid<br />

uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral<br />

kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes<br />

uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmistamisel<br />

tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse<br />

või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud<br />

näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt.<br />

Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uurimistingimused<br />

on peaaegu samad, kuid erinevus seisneb ainult selles, et ühel juhul määrab kehade<br />

liikumise kiiruse muutus õhk, kuid teisel juhul ei ole mingeid kõrvalmõjusid. Sellise katse korral on<br />

väga selgesti näha seda, et kehad kukuvad vabalt ühesuguse kiirusega õhuta olukorras, kuid<br />

vastupidisel korral osutub see, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad. Sest õhk<br />

takistab kergematel kehadel kukkuda.<br />

Seaduspärasus näitab meile seda, et kas ühe mingisuguse põhjuse muutumine kutsub esile<br />

mingisuguse tagajärje suurenemise või vähenemise. Võtame näiteks füüsikas teada ja tuntud<br />

gravitatsioonilise vastastikmõju. Gravitatsiooni korral on selge, et mida suurem on kehal mass, seda<br />

suurem on ka tema külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Mass on siin põhjuseks ja gravitatsiooni<br />

suurenemine on tagajärjeks. Kuid seadus näitab ühe suuruse muutumist teise suuruse muutudes.<br />

Näiteks gravitatsioonilist tõmbejõudu kirjeldab meile Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus.<br />

See tähendab seda, et üks mass mõjutab teist massi jõuga, mis on võrdelised nende masside<br />

korrutisega ja pöördvõrdelised nende vahekauguse ruuduga. Näiteks kui masside vahekaugus<br />

väheneb ( see oleks siis põhjus järgnevale ), siis garvitatsioonijõud nende vahel suureneks, mis<br />

oleks siis eelneva tagajärjeks. Kuid ainult gravitatsiooniseadusest saame järeldada, et jõud ka<br />

tõepoolest suureneb.<br />

Tulemusi analüüsitakse ja tehakse sellest järeldused. Selline etapp esineb pärast sooritatuid<br />

katseid ja tehtud vaatlusi. Kahe grupi vaatlustulemusi omavahel analüüsitakse ja võrreldakse.<br />

Hiljem luuakse graafikuid ning tulemused, mida saadakse, lisatakse teadaoleva teadusliku informatsiooni<br />

hulka. Kui analüüsimisel saadavad tulemused annavad tunnistust hüpoteesi tõesuse kohta,<br />

siis hüpotees loetakse õigeks. Et aga ikkagi uskuda hüpoteesi teaduslikku väärtust, tuleb katseid<br />

korrata. Kui ka sellisel juhul osutub hüpotees kinnitatuks, siis on hüpotees muutunud tõsikindlaks<br />

teaduslikuks faktiks. Kui esimesed või korduskatsed on aga osutunud ebaõnnestunuteks, siis tuleb<br />

hakata otsima vigu katse korralduses või hüpoteesi esitamises. Pärast seda peab kõik teadusliku<br />

meetodi etapid uuesti läbima. On olemas ka selliseid juhuseid, mil tuleb teadlastel kasutada<br />

teaduslikku meetodit lausa mitu korda enne kui mingi probleem saab lahenduse.<br />

Seega on võimalik teaduslikus uurimismeetodis eristada järgmisi etappe: probleemi püstitamine,<br />

taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja<br />

järelduste tegemine.<br />

102

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!