Maailmataju

Positiivselt laetud keha elektrivälja jõujooned ei lähe lõpmatusse ja negatiivse laenguga keha
välja jõujooned ei tule lõpmatusest. See on sellepärast nii, et positiivse laengu jaoks on kuskil
olemas negatiivne laeng ja vastupidi. See tähendab, et positiivselt laetud kehalt väljuvad jõujooned
kulgevad kindlasti mingisugusele negatiivsele laengule, mis võib ruumis asuda lihtsalt väga kaugel
või väga lähedal.
Joonis 41 Gravitatsiooni korral on aegruumi auk kerakujuline. Kuid elektriväljas sõltub selle kuju
ekvipotentsiaalpinna kujust ja seega võib see olla isegi inimese kujuga.
Elektrilaengut võib omada ja saada mistahes kujuga keha. Täpselt sama on ka laengute
polarisatsiooniga. See tähendab, et mistahes kujuga keha pinda võib katta kaks kihti laenguid, mis
on vastasmärgilised ja mis asetsevad üksteise peal nii nagu inimese särki katab selle peal olev pluus.
Näiteks inimese närvisüsteemis olevate närvikiudude ja neuronite pinnad on elektrilaengute poolt
polariseeritud.
Kui keha pind on elektrilaengute poolt polariseerunud, siis ei ole vahet, et kas pealmise kihi
moodustavad negatiivsed laengud ja alumise kihi positiivsed laengud või vastupidi. Ainus erinevus
seisneb selles, et ühel juhul on elektrivälja jõujooned suunatud keha enda poole, kuid teisel juhul
kehast eemale. Näiteks gravitatsioonivälja jõujooned on suunatud keha enda poole ehk keha tsentri
suunas.
Elektrilaengu poolt tekitatava aegruumi lõkspinna kuju S
= (
sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust. Näiteks laetud kera korral tekib sfäärilise kujuga aegruumi
lõkspind, kuid laetud inimese kujuga keha korral tekib inimese kujuga lõkspind. Tekib küsimus, et
kui aegruumi lõkspinna kuju sõltub elektrilaengu poolt tekitatud välja ekvipotentsiaalpinna kujust,
siis kas see aegruumi lõkspinna tekkimine sõltub ka välja ekvipotentsiaalpinna tiheduse suunast?
See tähendab seda, et kui laengu poolt tekitatava aegruumi lõkspinna kuju sõltub laengu välja
ekvipotentsiaalpinna kujust, siis peab aegruumi lõkspinna tekkimine sõltuma ka välja
ekvipotentsiaalpinna tiheduse suunast. Ekvipotentsiaalpinna tiheduse suund määrab ära selle, et
millises suunas elektrivälja tugevus nõrgeneb või suureneb. Väljatugevus on seotud omakorda
elektrijõuga. Elektrivälja tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaali-gradiendiga: E = - gradφ.
Skalaarse funktsiooni φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles funktsioon kasvab kõige
kiiremini.
Kuna väljatugevus on vektoriaalne ehk suunda omav suurus, siis seega nimetatakse
väljatugevust lühidalt E-vektoriks. Kuid E-vektori pikkuse ehk mooduli korral nimetatakse seda
220