Maailmataju

Joonis 4 Niimoodi levib närviimpulss mööda närvikiudu. Sellega kaasneb ajuaktiivsus ehk
tuhandete neuronite laenglemine.
Joonis 5 Sellisel juhul närviimpulsse ei ole ja seega ei esine ajuaktiivsust. Kuid sellegipoolest
esineb närvisüsteemis laengute polarisatsioon.
Sisuliselt on närviimpulsid oma olemuselt kui elektrilaengute polarisatsiooni muutuste levimine
ajas ja ruumis, mis põhjustavad tuhandete neuronite laenglemist ehk närvirakkude membraani
laengute polarisatsiooni muutumist ajas. Neid võib mõista ka kui laengute polarisatsiooni
„häiritustena“. Kui aga närviimpulsid enam ei levi närvisüsteemis, siis närvisüsteemis eksisteeriv
laengute polarisatsioon ei ole enam ajas ja ruumis muutuv ehk ei ole enam „häirunud“. Ajus olevate
närviimpulside lakkamise korral on tegemist juba inimese ajusurmaga. Aga nii võib olla ka kliinilise
surma ajal. Ja kliinilise surma eel on inimesed väidetavalt tõesti oma kehadest väljunud ja
eksisteerinud ainult valgusena.
Närviimpulss ehk elektriline signaal tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja. Kui impulss
suubub neuronisse, siis neuron hakkab laenglema, mis tekitab ruumis omakorda elektrivälja. See
tähendab ka seda, et magnetväli muutus elektriväljaks ja kui neuronist väljub impulss, siis
elektriväli muutub uuesti magnetväljaks. Magnetväli on oma olemuselt liikuv elektriväli. Niimoodi
esineb ajus pidev elektri- ja magnetvälja üksteiseks muutumine, mis ongi tegelikult kogu aju
funktsioneerimise füüsikaliseks aluseks. Elektri- ja magnetvälja üksteise muutumine esineb ka
elektromagnetlaines, mis on võimeline ruumis eksisteerima ilma laengute olemasoluta. Närvirakud
ehk neuronid ei ole ruumis üksteisest isoleeritud ja see tähendab seda, et kui neuronid ajus
laenglevad, siis elektriväljade kaudu satuvad need üksteise suhtes interaktsiooni täpselt nii nagu
laetud kehad ruumis. Kuid seevastu närvikiud ( näiteks aksonid ) on ümbritsevast ruumist
isoleeritud rasvarikka müeliinkestaga. Kuna aksonite kaudu liigub elektriimpulss, mis tekitab
magnetvälja ( sest liikuv laeng tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja ), siis isolatsiooni tõttu ei
saa see interakteeruda ümbritsevas ruumis laenglevate neuronite väljadega. Selles mõttes on
liikuvate elektriimpulsside ja paigalolevate laenglevate neuronite väljad üksteisest isoleeritud.
Inimese peaaju läbib sekundis miljoneid närviimpulsse. Need impulsid tekitavad ümber pea
elektrivälja, mille tugevust mõõdetakse elektroentsefalograafiga. Sellega saadud graafikut
nimetatakse elektroentsefalogrammiks ehk lühidalt EEG-ks. Närvirakkudes tekivad elektrilised
võnkumised. See tähendab seda, et ajus on neuronite aktiivsused, mis korduvad teatud ajavahemiku
tagant. Näiteks mingi kindel neuronipopulatsioon on aktiivne iga 20 ms tagant. Selles seisnebki
ajurütmide olemus.
Ajurütmid on olemas alfa, beeta, teeta ja delta sagedusega. Näiteks delta rütm esineb inimesel
147